Tagasivaade meeste EM-le läbi autori silmade
Esimesed emotsioonid mööda lastud, oleks paslik aeg kokku võtta Hispaanias, Santa Susannas toimunud meeste Euroopa meistrivõistlused.
Idee ja komplekteerimine
Üle aastate tekkis taaskord mõte ja entusiasm osaleda tripli tiitlivõistlustel. Vana Kärdla tiimi võitluskaaslane Meelis Münt näitas üles erakordset tahet ja valmisolekut ning Kaarel Mikk oli samuti koheselt valmis ühisesse paati hüppama. Mõeldud, tehtud ning esmane plaan oli Eesti katsevõistlused läbida kolmese tiimina ning hiljem neljas mängija EM-ks lisada, kuid varakult planeeritud perereis lõi selle plaani sassi ning tuli leida lööja suunitlusega neljas liige juba esimeseks katsevõistluste etapiks. Noormängija Henri Mitt Viru klubist oli valmis meid aitama ning esimene katsevõistluste etapp saigi purki Meelise, Kaarli ja Henri tiimi näol. Teise etapi suutsime ilma Henri abita samuti võita ning olimegi saanud õiguse Eestit esindada. Ei saa tähelepanuta jätta, et suur erinevus võrreldes varasemate aastate võistlustega oli see, et tiimi eestvedaja ja taktik Veiko Proos oli kõrvale astunud ning suured saapad tiimi vedamiseks jäid enda kanda.
Koht ja tingimused
Võistlused toimusid Don Angel hotelli territooriumil, Santa Susannas, mis on Barcelona lennujaamast ca pooleteise tunni kaugusel rannaäärses kuurordis. Kohapealseid tingimusi tuleb kiita, sest võistlemine, elamine, söömine toimusid kõik ühes kohas ning hotelli toast platsideni kulus vaid paar minutit. Ajakava oli keeruline, kuid pidas paika. Väline temperatuur varieerus 30 kraadi ümbruses ja kuuma päikese all.
Väljakud
Väljakud oli jaotatud kaheks. Esmalt eraldi ehitatud tribüünidega LaLiga neli peaväljakut, kus materjali rohkem peal ning lihtsam nii löögiks, kui ka asetuseks. Teine osa, kus enamik väljakuid asetses, oli konstantselt maas olevad suhteliselt kõvad ja rulliväljakud. Tegemist oli vägagi tricky platsidega, kus löögid põrkasid ning asetada tuli suhteliselt madalalt. Lisaks palju kumerusi ning konarlusi, mida läbi kaamera oli raske eristada. Väljakud olid parajalt nõudlikud ning „lahtise käega“ visates ei olnud asetusest ega ka löögist midagi head oodata.
Tulistamine
Miinimumeesmärk top 20, kõrgem eesmärk playoff ja kõikide asjaolude õnnestumise korral…mine tea
Võistlused algasid neljapäeval tulistamise eelvoorudega, kus Eestit esindasin mina. Süsteem tuttav, kus esimese vooru 4 parimat pääsevad otse 8 hulka ning teisest ümbervisete voorust veel 4. Esimesest voorust 27 punkti, mis valmistas veidi pettumust, sest visked oli head ning eksimused väga napid, mis oleks lubanud paremat skoori. Teada oli, et esimesest voorust peaks 40 otse edasi viima ning kahe vooru peale kokku ca 70. Püssi põõsasse ei visanud ning teisest voorust juba korralikud 37 punkti, kuid kahjuks jäi edasipääsust 8 parema hulka 3 silma puudu. Lõpptulemuseks korralik 10 koht! Euroopa meistriks tulistas end Prantsusmaa esindaja Bonetto, teiseks tulistas Armeeniat esindav prantsuse tipp Hatcadourian ning kolmandaks tippmängija Rizzi Itaaliast ning Monaco esindaja.
Peavõistlus trippel
Miinimumeesmärk top 24, et tagada Eestil järgmiseks MM-ks koht. Kõrgem eesmärk top 16, veel kõrgem top 8, mis on kahel korral varasemalt saavutatud.
Esimeseks mänguks loositi meile vastu lõunanaabrid lätlased. Valmisolek mänguks oli hea ning teadsime, et see mäng tuleb kindlasti võita, et heietada lootusi top 16 sekka jõudmiseks. 2015 aasta kogemus näitas, et esimese mängu kaotus mitte kõige tugevamale vastasele võib sisuliselt kogu turniirile vee peale tõmmata. Tol korral jäime esimeses mängus alla Walesile ning meid ei aidanud ka hilisemad 3 võitu top 16-t hulka. Mäng üldjoontes meie kontrolli all, küllaltki stabiilne esitus kõigi poolt ja tasuks kindel töövõit!
Teine mäng Taani. Vägagi hea ja kogenud tiim, kes on aastaid tiitlivõistlustel käinud ning treeneriks belglasest maailmameister Vancampenhout. Olles neid varasemalt paar korda alistanud, siis lootsime rohkem vastu hakata, kuid kahjuks tuli tasemevahe mängu peale välja ja suhteliselt kindel kaotus. Midagi siiski kadunud ei olnud ja tuli järgmisest 3-st mängust 2 võita, et heidelda kõrgete kohtade eest.
Pärastlõunal saime vastaseks Bulgaaria. Mäng algas hästi, meile kiire 6-0 edu lühikesel maal, kuid vastane muutis taktikat ja hakkas sisuliselt kõike lööma ning see õigustas end. Õige pea oli seis 6-6, saime veel 7-6 ette, kuid siis olime ootamatult 7-11 taga. Pakkusin end ka rabeda esituse tõttu mängu sees välja vahetada, kuid Kaarel ja Meelis hindasid, et jätkame samas koosseisus ning ehk kogemus aitab lõpu enda kasuks pöörata. Võitlesime raskes olukorras seisuks veel 10-11 ning enne viimast snadi vooru oli tablool 10-12 kaotusseis. Kaarel sai hea kuuli, mida vastane üllatuseks vaid ühega lõi ja mööda! Arvestades, et just löök oli neile suuresti mängu jooksul edu toonud, siis võib öelda, et selgelt vale taktika vastaselt, et ülejäänud kuulidega asetati. Kasutasime oma võimaluse ära ning 13-12 üliraske võit! Võin öelda, et see oli Meelis Mündi üks parimad mänge kogu karjääris, kus ta korduvalt meid päästis! Aitäh, Sõber! Kaarel väga stabiilne, minu panus tagasihoidlikum.
Neljas vastane, maailmameister Itaalia.
Algul saime omad võimalused, mida kahjuks ära ei kasutanud. Püsisime mängus, kuid mind pikalt vaevanud vigastus hakkas koormuse all üha rohkem välja lööma ning siit tagantjärgi tarkusena võib öelda, et oleks pidanud Henrile juba mängu alustades võimaluse andma, sest juba eelmine mäng oli löök rabe. My bad! Sain loa meditsiinilistel põhjustel areenilt lahkuda, et viiendaks mänguks kuidagi mängukõlblikuks saada. Võitlesime väärikalt lõpuni, kuid Itaalia pani oma klassi maksma ning võttis teenitult 13-1 võidu.
Viies ja otsustav mäng top 16 pääsu nimel!
Hoidsime hinge kinni, et saaks mängitava vastase ja loos andis Serbia! Esmalt tundus, et saime jackpoti, kuid varasemad mängud olid näitand, et nad on siiski tugevad. Soomlased polnud neile üldse vastu saanud ja väljakule jõudes saime aru, et prantsuse keeles rääkivad mängijad on kõike muud, kui lihtne vastane. Algus punkt punktis ja seis 5-5. Seejärel jäime mõneti halva õnnega voorus 5-8 kaotusseisu. Võitlesime järgmises voorus seisuks 7-8, sellest järgmises voorus rasked 3 silma ja meie edu 10-8. Voor peale seda pisut kummaline taktika meie poolt ülekuulidega, kuid vastane tabas meie õnneks viimasest kahest löögist ühe ja seis meile 11-8. Viimane snadivoor. Kaarlilt kohe super asetus snadisse, mis liikus vastase pihta löögiga taha. Vastase küllaltki heale kuulile vastas Kaarel „lukuga“. Serbia sai eelviimasega küll esimeseks, aga kuna oli viimane voor, siis läksime kaitsma, et vastane kuidagi 3 punkti viigistamiseks ei saaks. Plaan õnnestus ja meile võit, mis viis meid edasi 16 parema hulka.
Olgu öeldud, et kõik 5 eelvooru mängu peeti ühe päevaga, kus temperatuur oli 30 kraadi ringis ja päike „lagipähe“. Ülimalt kurnav ja raske päev, kuid suutsime sellest läbi murda.
Playoff Luksemburgi vastu.
Saime endale peas mängitava vastase ja heietasime ka hea mängu korral võidulootusi.
Kahjuks me oma potentsiaali selles mängus näidata ei suutnud. Algus väga rabe, jäime koheselt kaotusseisu. Kehakeel oli ebakindel ja vastane nägi meid koheselt läbi. Saime võitlusvaimu rohkem üles ja skoorisime mõned punktid, kuid siis jätsime liiga tagasihoidliku taktikaga oma võimaluse kasutamata, kus ei läinud julgelt lööma. Olime ehk liialt eelmises päevas kinni, kus meid kandis selgelt asetus ja sellest ka taktikalised valikud. Peab tõdema, et top 8 hulka jõudmiseks jääb sellest väheks ja peab olema valmis rohkem ründama. Luksemburgi vastu kahjuks jõudu enam võiduks ei jagunud ja meie turniir sai läbi! Võistluse võitis ülimalt head taset näidanud Saksamaa, kes alistas mõneti üllatuslikult finaalis Prantsusmaa. Kolmandale kohale võitlesid end Holland ja Hispaania.
Kokkuvõte
Arvestades asjaolusi, et tiim peale katsevõistlusi kordagi triplit koos ei mänginud ning enne EM-i ei toimunud Eestis sisuliselt poolteist kuud võistlusi, kus end proovile panna, siis võib tulemustega üpriski rahule jääda. Ühine ettevalmistus jäi kasinaks ning lisaks minu pikalt kestev müstiline vigastus just kasuks ei tulnud. Võtaks tulemused kokku hindega 4! Saab kindlasti paremini ja siit mõni idee järgmisteks kordadeks, et taset tõsta.
Eesti kalendris peaks vastava formaadiga turniire enne tiitlivõistlusi olema, pikk mängupaus midagi head kaasa ei too.
„Koondis“ peaks enne tiitlivõistlusi kohtuma välisriikide tiimidega või osalema rahvusvahelisel turniiril. Kohalik tasand ei anna vajalikku ettevalmistust, kus kõik vastased on tuttavad näod ja tase ei küündi Euroopas/maailmas võistlemiseks vajalikule levelile.
„Koondis“ võiks saada enne võistlusi kogenud (välis) treeneri abi. Kas laagri või eelmises punktis mainitud võimaluste näol, et väljuda mugavustsoonist. Usun, et see on investeering, mida EPKL võiks kaaluda. Loomulikult on „koondise“ liikmetel võimalik neid teemas ise organiseerida, aga kas see oleks õiglane…
Pelgalt minu arvamus, aga hetkel tundub, et põhirõhk on asetatud äärmiselt reglementeeritud katsevõistlustele. Minu seisukohalt on katsevõistlused eelvoor ja põhirõhk peaks olema suunatud lõppvõistlusele, kus saada parim hetkel võimalik tiim kokku. Pean silmas tiimidele seatud vahetuste piiranguid. Kui veteranide tiimi moodustamine oleks toimunud by the book EPKL juhendi järgi, siis oleks pidanud nad võistlema kolmekesi EM-l. Kahjuks oli Matti vigastatud selleks ajaks ning võistluskõlbmatu, mis sisuliselt tähendanuks kogu tiimile kollapsi. Ka minu osalus seati katsevõistluste võimaliku finaali toimumise korral kahtluse alla, kuna esimesel etapil ei pannud end formaalselt kirja. Minu ettepanek, et vähem reegleid ja rohkem vahetuse võimalusi tiimi moodustamiseks. Triplis on kahest tuumikmängijast küll. Sellest saab Eesti petank vaid võita!
Tiimi hinnangud
Kaarel – Stabiilne asetus väga vähese treenituse pealt! Näitas head närvi ja tõestas, et Eesti tippasetaja, kes suudab erinevaid platse lugeda. Serbia mängus killis vastase imeliste asetustega. Aitäh rõõmsa meele ja hea mängu eest!
Meelis – Üle aastate võttis end kätte ja treenis meeletult. See panus tasus end ära, tassis Bulgaaria vastu võidule ja ka ülejäänud mängudes näitas stabiilselt kõrget taset. Aitäh kõiki nalju enda kulul vastu võtmast ja ülihea mängu eest! Müts maha.
Henri – Kahjuks ei saanud sel korral oma potentsiaali näidata, kuna mänguaeg jäi asjaolude kokkulangemise korral väheseks. Sinu turniir oleks olnud ilmselt Rahvuste karikas, kuid õnneks me sinna ei kukkunud. Usun, et said siiski väärt kogemuse. Tänud meid aitamast ja tuult tiibadesse edasiseks!
Margus – Tuleb vist tunnistada, et tulistamine võttis väga palju energiat ja meeskonna mängudes oli kumm pooltühi. Andsin enda seisukorda arvestades kõik ja rohkemaks võimu polnud. Jääb palju kripeldama, aga ehk oma kogemuse ja mänguliste nüanssidega suutsin siiski kaaslasi piisavalt aidata.
Harry Kanistik – Coach! Tervisega kimpus terve reisi, kuid tegi oma „töö“ ära ning rõõmsa meele ja huumoriga vägagi abiks. Tänud Harry!
Kertu Berkmann – Meie tiimihaldjas! Tänud enda aega ohverdamast, mänge filmimast, kõiki asju tegemast ja lihtsalt ilus olemast 😊 Ilma sinuta oleks me hädas olnud.
Vive la Petanque
Margus Berkmann
