Esmakordselt peeti võistlustele pääsemiseks ka eelturniir, kus osales kuus riiki ning nende hulgas ka Eesti.
Esialgsete andmete kohaselt pidi eelturniirilt MMile kvalifitseeruda kolm riiki, kuid võistluste päeva hommikul selgus, et kõik kuus riiki on kvalifitseerunud. Eelkvalifikatsiooni mängud peeti Dijoni kohalikus petangihallis. Eesti mehed võitsid esimese mängus Norrat ning kaotasid teise mängu Liibanonile. Kolmandas mängus taaskord vastaseks Norra ning põneva mängu, mis lõppes lisavooruga, võitsid Eesti poisid.

Palju promotud ja suures kontserthallis toimunud MM sai alata.
12 väljakut Zenidi hallis ning 12 väljakut halli kõrvale ülesse seatud telgi, kus temperatuur oli mitte rohkem kui 8 kraadi.

Esimesel päev nagu tavaks saanud algas tulistamise võistlusega. 3000 inimest saalis ningR obinil tuli oma võistlus sooritada just samal ajal kui seda tegi prantslaste superstaar Dylan Rocher. Nii suure ja lärmaka publiku ees esimest korda täiskasvanute MMil tulistamise harjutuses Robinil oma potentsiaali realiseerida ei õnnestunud, millest on väga kahju, sest üldiselt jäid punktisummad võrreldes eelnevate MMidega kesisteks.

Tulistamise harjutused peetud ja esimene šveitsi vooru mäng võis alata. Ja opstiii kohe suunati meid telki. Telgis oli neli kraadi sooja ja väga niiske.

Mängimiseks olid tingimused rohkem kui halvad, kuid sellegipoolest õnnestus esimeses mängus võta Malit, mis jäi ka šveitsi voorudes kahjuks meie ainukeseks võiduks. Järgmistes voorudes olid meie vastasteks Šveits, Saksamaa, Senegal ja Soome. Seega hõlpu ei antud meile mitte üheski voorus. Kurb, kuid pidime jätkama Rahvuste karikal.

Rahvuste Karika esimene mäng puulis oli meil Dominikaani Vabariigi vastu, mille mängisime telgis. Väljas kallas vihma ning kogu vihm voolas telki ja väljakutele. Mängu lõpuks juba tekkis oht, kas saame ikka lõpuni mängida, kui jääb snadi vee peale hulpima.
Mängu mängisime lõpuni ning saime ka võidu. Puuli teiseks vastaseks oli USA. Korraldajad küll lubasid, et enam me telgis mängima ei pea, aga ohhh ei, ikka saadeti meid välja. Tahaks ausalt öelda, et see võttis igasuguse mängu tuju ära ning USA vastu mäng oli väga kahvatu ning tasuks ka vääritud kaotus. Enne viimast puuli mängu võtsid korraldajad vastu otsuse, et telgis enam ei mängita, sest tingimused muutusid üha hullemaks ning Rahvuste Karika mängudele ei pääse riigid, kes tulevad ülevalt poolt 24 hulgast. Meie viimane mäng taaskord Dominikaani Vabariigi vastu. Korraldajate poolt oli mängu pikkuseks määratud 45 minutit + 1 snadi ning mängu lõpuks oli seis 5:5 ja taaskord sai otsustavaks lisavoor, milles meie mehed näitasid kindlat närvi ning sai heameelt tunda, et ka pühapäeval on põhjust väljakutele minna.
Pühapäeva hommik aga meile midagi positiivset ei toonud. Veerandfinaalis jäime kindlalt alla Tahiti meeskonnale. Sellega lõppes ka meie koondise jaoks MM.

Kas saame midagi positiivset ka sellest kaasa võtta??? Vat see on küsimus, millele vastata ei oska.

Võidab meeskond, kaotab treener 🙂