Oli see nüüd rõõm ammuse unistuse täitumisest – sõita suurvõistlusele enda väga toreda kambaga – aga läksime Euro Cupile mängima ilma igasuguste ootusteta, kohustust ei tekitanud ka vahetult võistluse eel toimunud Klubide Sarja I etapil saavutatud 8. koht. Lisaks ei saanud võistlusele appi tulla üks klubi põhimängijaid Robin Aus. Tunnistagem ausalt, meie eesmärgiks
võistlusele sõites oli proovida kätte saada üks võit…
Võistlused toimusid Prantsusmaal Sin-le-Noble nimelises asulas värskelt avatud grandioosses petangikeskuses, kus oli sisehallis ligi 70 ning õues üle 250 väljaku… Tingimused olid väga head, hall ruumikas ja soe, kõrgustesse kaduva laega ning väljakud stabiilsed.

Pärast võistluste avamist toimus alagruppidesse loosimine. See käis nii, et ükshaaval kutsuti kohtunike laua juurde meeskonna esindajad, kes võtsid loosi, tegid seejärel võistkonnaga ühispildi ning suundusid sööma. Kokku oli tulnud 28 meeskonda üle Euroopa ning pärast 27 meeskonna väljakutsumist ootasid rõõmsalt oma järjekorda ainult eestlased ��.
Meile oli jäetud lauale vaid üks lipik, millel kirjas nr 1. Korraks meie süda juba rõkatas sees, sest loogika järgi oleks võinud 1. alagrupp olla see, kus paikneb Prantsusmaa, mis oleks tähendanud mänge maailma tippude vastu ning võibolla isegi peaväljakutel. Nagu rahvusvahelistel tiitlivõistlustel tihti tavaks, loogika ei kehtinud, ning see tähendas alagruppi, kuhu loositi kokku Eesti, Austria, Šotimaa ning Leedu. Olgem ausad, loosiõnne üle me kurta ei saanud ja vaikselt käis peast läbi mõte, et sellisest alagrupist on isegi meil, selle võistluse debütantidel, võimalik edasi pääseda.

Esimene kohtumine oli Šotimaa vastu. Algusest peale oli selge, et oleme tugevam võistkond ja kuigi pärast 5-1 võidetud üksikmänge oli paarismängude algus raske, suutsime siiski ka kõik need võita, mitte midagi otsustanud triod jäid 1-1 ning seisuga 24-7 oli esimene võit käes.

Teine vastane oli Austria. Võitsime ühe singli, dupli ja trio. Tegemist oli mängitava vastasega, aga jäime igas elemendis ikkagi veidi alla ning vastu tuli võtta kaotus 10-21.

Selleks ajaks oli selge, et teise alagrupist edasipääseja otsustab kohtumine Leeduga. Üksikmängud võitsime 4-2 ja paarismängud 2-1 ning tundus, et võit tuleb kergelt, kuid triode algus oli taas raske. Ilmselt tekkis võidukohustus, kuid lõpuks saime ikkagi selle ühe olulise triode võidu kätte. Üldskooriga 17-12 võitsime Leedut ning võidutants võis alata.

Tartu klubi, kellelt mitte keegi ei oodanud mitte midagi, sai Euro Cupil ehk põhimõtteliselt Euroopa klubide meistrivõistlustel 14 parima hulka!!!
Muidugi tuleb tunnistada, et peamisteks süüdlasteks selles olid korraldajad, kes mingitel arusaamatutel põhjustel ei paigutanud võistkondi alagruppidesse mitte tugevusgruppide, vaid loosi alusel, mis võimaldas nii äärmiselt tugevate kui ka nõrkade alagruppide tekkimise. Meie alagrupi võitja, Austria, pääses näiteks otse 8 hulka… Samas suutsime ikkagi oma Eestis näidatava taseme välja mängida, kuigi võistkonna kolmel liikmel polnud enne Euro Cupi mingisugust rahvusvahelist võistluskogemust. Ilmselt aitas siin ootuste puudumine, mis võimaldas meil pingevabalt mängida ning lihtsalt koosolemisest rõõmu tunda. Enim jäigi meelde tore meeskonnavaim, olime üksteisele toeks nii heas kui halvas, veetsime toredasti ühiselt aega ka väljaspool turniiri ning äkki just see tagaski eduka lõpptulemuse. Meie järgmiseks vastaseks 16 hulgas oli väga tugev petangiriik Monaco.

Üksikmängud olid meie poolt tegelikult väga head, neljas üksikmängus me veel enne lõppu juhtisime, kuid siis tuli ilmselt meie poolt peale võiduhirm või luges vastaste suurem kogemustepagas, vastane võttis kohati ka sõna otseses mõttes treeningdressi seljast, aga võitu me siiski kätte ei saanud. Paarismängud olid Monaco jaoks juba vormistamise küsimus. Nemad võtsid kindlad võidud, meie andsime kõikidele mängijatele võimaluse platsile pääseda ning taas ühe kogemuse võrra rikkamaks saada. Sellega oli meie jaoks võistlus lõppenud. Samas protokoll ei valeta, Tartu Kalevi petangiklubi jäi 2024. aasta Euro Cupil jagama 9. kohta! Tegemist on Eesti viimaste aastate parima tulemuse ning läbi aegade parima tulemuse kordamisega. Pühapäeval nautisime poolfinaali ja finaali ning esmaspäeval tegime lühikese tutvuse Pariisiga – külastasime Eiffeli torni.

Eestit ning Tartu Kalevi petangiklubi esindasid Kertu Palm, Marge Tamm, Jelena Brakina, Aimar Poom, Valmar Pantšenko, Igor Kostin, Olav Türk ja Anti Alasi. Meeskonna treeneriks oli Peeter Zirk ning esindajaks Jelena Tjurina.

Aitäh kõikidele meie toetajatele, abilistele ning fännidele! ��