Klubide võistluste esimene osa oli kaheetapiline  Klubide Sari kevadel Harku hallis. Vaatamata rabedale mängule, toetudes rohkem kogemustele kui mänguoskusele võtsime mõlemalt etapilt võidud ning esimene minieesmärk oli saavutatud  - võit kokkuvõttes ja koos sellega ka võimalus mängida BSCC võistlusel.

Järgmiseks etapiks pikal teekonnal oli traditsioonile Klubide Karika võistlus Tõrvas. Kuna meie jaoks oli tegemist ühe tähtsama võistlusega kogu hooaja jooksul siis selleks sai valmistud tõsisemalt. Kogu tiim oli koos ja näitas, milleks võimelised ollakse. Kindel võit ja pääs Euro Cupile oli lunastatud.

Enne Euro Cupi toimus veel peaproov tuttavas Harku hallis. BSCC kulges üle kivide ja kändude ning suhtumise probleemide tõttu tuli ka alagrupis võtta vastu üks matchi kaotus. Sellest tehtud järeldused aga aitasid teisel päeval teha vajalikud korrektuurid ning poolfinaalis ja finaalis tegime selja prügiseks mõlemal Soomet esindaval klubil ja tasuks võit. Emotsiooni oli kõrgel ja Prantsusmaale mindi tegema oma parimat sooritust.

Reis Prantsusmaale sai alguse 7.novembril vihmases Tallinna Lennujaamas. Rõõmsad, ootusärevad klubikaaslased... hea seltskond. Kõik olid valmis, et saata korda midagi enneolematut. 

Paar tundi lendu Amsterdami, kus kohtusime oma välismängijaga ning edasi ühine lend Bordeaux’sse. Reis sujus viperdusteta ja mingeid vahejuhtumeid, mis vääriksid märkimist ei toimunud, lihtsalt kaks rutiinset lendu. Võiks ju ääremärkusena välja tuua, et kohvrid saabusid üks päev hiljem. Lennujaamas ootas meid rendibuss ning valmistumine koha peal aasta tähtsaimaks võistluseks võis alata.

Bordeaux – kuulsa Prantsusmaa veiniregiooni keskus. Mis vabal päeval ikka muud teha kui tutvuda kohaliku veinitööstusega. Külastasime Carsin veinimõisa, kus veini toodetud juba aastast 1759.

Kohalikud viisid meid kurssi nii veini tootmisega kui ka maitsetega. Võistlusreisi esimene päev sai väga huvitavalt sisustatud ja võistlusstress kaugemale tõrjutud.

Teine päev algas Bordeaux’s hommikuse trenniga. Tunnike viskamist ja tundus, et kõik on valmis. Kuidas mitte läbi põleda ja oma vaim värskena hoida? Otsustasime teha väikse tuuri linna peal. Bordeaux tervitas meid kauni sügisese ilmag ja näitas meile kõike, mida üks Prantsusmaa linnal on pakkuda – kauneid hooneid, kitsaid tänavaid, suuri väljakuid, inimesi täis tänavakohvikuid, põnevad turud. Lisaks loomulikult söögiks põnevaid kohalikke hõrgutisi – austrid, canelé, Gratton de Lormont, Puits d’amour ja muud põnevat

 

Õhtul siirdusime mängupaiga hotelli Angoulemes. Veel viimane koosolek ja valmis lahinguks.

Neljapäeva hommikusöögi lauas oli tunda kerget võistlusärevust. Vaatama suurtele kogemustele, mis kogu tiimil on ja üksikutel mängijadel eraldi, oli ikkagi tunda õhus adrenaliini möllamist. Aga ilma selleta poleks mõttetki võistlustel käia „tuima tööd tegemas“. Siirdumine võistluspaika, registreerimine, litsentside kontroll ja muu tavapärane toimus nii nagu alati – väikse prantsasliku segaduse saatel. Kohustuslik programm sooritatud saime enne lõunat veel veidi visata ja kohtuda juba varasematest aastatest tuttavate mängijatega. Nii mõneski riigis on aastast aastasse sama klubi ja samad mängijad esindamas oma riiki.

Vaikselt lähenes lõuna ja koos sellega ka üks põnevamaid kui mitte öelda kõige põnevam mänguväline hetki – loosimine. Kuna kuulume oma tasemelt keskmike hulka (vähemalt ise arvame nii), siis meie jaoks on loosiõnn või - ebaõnn suure tähendusega. Vastavalt CEP reeglitele asetatakse loosimisel eelmise aasta 8 paremat ehk Prantsusmaa, Monaco, Shveits, Rootsi, Taani, Holland, Luksemburg, Horvaatia. Aga CEP reeglid nagu ka kõik muud võistlussüteemid on loodud ainult selleks, et neid vajadusel ja sobival hetkel muuta – asetatud võistkondadeks olid sel korral eelmise aasta 4 paremat Prantsusmaa, Monaco, Shveits ja Holland. Spekuleerides selle üle, kes võivad samasse gruppi tulla on kaks äärmust täiesti erinevad – Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Eesti või siis teine äärmus, näiteks 3ne grupp Horvaatia, Wales ja Eesti. Meie õnnejumalannaks oli seekord mitte Tyche vaid hoopis Mr. Meelis Saarnak. Loosirattast tuli sel korral loos nr.19 - vastasteks Poola, Holland ja Šotimaa. Loosi üle kurta ei saanud, alati võib ju minna paremini aga oleks võinud ka tunduvalt vähem vedada. Kohe alguses oli selge, et eelmisel aastal pronksi võitnud Hollandi klubi on meie grupi võitjasoosik ja teise edasipääseja otsustab match  Kärdla ja Poola klubi vahel. Antud match toimus kohe turniiri avamänguna. 

 

Match kulges tasavägiselt – üksikmängud 3-3, paarismängud 2-1 Poolale, ja triod 1-1. Kahjuks lõpptulemuseks 14-17. Vastased olid sel korral ühe mängu võrra paremad. 

Edasipääsuks vajasime reede hommikul võitu Hollandi üle. 

Olime selleks mänguks valmis kuid vaatamata oma parimatele singli mängudele panid vastased oma suuremad kogemused ja rutiini maksma ning keerasid viie tasavägise mängu lõpud enda kasuks. Seekorda jäi üle oma varju hüppamata, Holland jäi alistamatuks, mis tagantjärele vaadates polegi väga imelik – Hollandi klubi näitas kuni lõpuni välja suurepärast mängu ja nende ainuke kaotus tuli finaalis Prantsusmaa vastu.

Kolmandas alagrupimängus suutsime vaatamata pettumusele alistada eeldatava nõrgema Shotimaa.

Edasi jätkusid mängud Rahvuste Karika turniiril. Vaatamata suurele pettumusele suutis tiim kapteni eestvedamisel ennast kokku võtta ja alistada nii Ukraina kui ka poolfinaalis Norra. 

Finaalis vastaseks tulnud Belgia oli ühtlasem ja võitis otsustava trio seisuga 13-0. Seega Kärdla klubile Rahvuste Karika teine koht.

Mis siis kokkuvõtteks võiks öelda? Põhieesmärk – alagrupist edasisaamine jäi saavutamata, selle võib miinuspoolele kanda. Plusspoolele läheb kindlasti Rahvuste Karika finaali pääs – samm edasi võrreldes eelmise aastaga. Kindlasti plusspoolele ka osade meie mängijate mängutase võrreldes Euroopa tippudega. Siinkohal ka hinnang meie mängijatele;

Margus Berkmann 10 – läbis turniiri praktiliselt ilma kaotuseta, vedas võistkonda ja kandis liidri rolli väärikalt

Arttu Poikolainen 9 – rutiinne kõrge tase tõi vajalikud võidud ära

Kaarel Mikk 8 – näitas, et on Euroopa tasemel asetaja ega jäänud kellelegi üheski mängus alla

Katri Aavekukk 8 – polnud mingi üllatus, et mängis Euroopa naistega samal tasemel

Meelis Münt 7 – alustas väga hästi 

Mihkel Filipenko 6 –  alustas püsti asetades ja tundis ennast ebakindlalt, kiired järeldused tehes mäng paranes

Marju Velga 5 – kohati väga head mängud kuid pikk paus rahvusvahelisel areenil on oma jälje jätnud

Veiko Proos 2 – jäi palju tegemata ja võidud tulemata

Järgmisel Euro Cup toimub 7-10 november 2024 aastal Douasi uues hallis, mis valmis paar kolma aastat tagasi 

Kuulid kätte ja treenima, et teha parem tulemus kui varasematel aastatel.