Vahepeatusega Brüsselis jõuti Benini samal päeval kell 17:38 (kohaliku aja järgi). Lennud aga ei möödunud viperusteta. Ühe vahejuhtumina jättis oma sõrme ukse vahele meeste trios mängiv ning tulistamise võistlusel osalev Harry. Õnneks sai vigastada vasaku käe pöial ning jäi vaid loota, et see vahejuhtum ei sega tema võistlemist. Jõudes Cotonousse ja lennukist maha astudes oli tunne nagu oleks astunud sauna lavale- niiske, kuum ja loomulikult pilvitu. Lennujaamas võttis meid vastu ilusa pintsakuga poiss (just nii Veroonika ütles). Lips ees ning kingadki viksitud. Koondis tundis ennast kui VIPid. Igalt poolt suunati meid esimestena läbi, ning ühtegi probleemi riiki sisenemisel ei olnud ning parim uudis selle juures oli see, et isegi kohvrid olid kõik alles ning lennujaamast olime väljas 15 minutiga. Lennujaama ees ootas meid buss, mis toimetas meid otse hotelli ette, kus uksel turvamees ning ümberringi politseinikud. Hotell ise oli viisakas ning koos meiega oli seal  USA, Kambodza, Egiptus, Tsehhi, Burkina- Faso.

Hotelli jõudes ootas juba uus buss meid maja ees, et viia meid võistlusväljakutele ning õhtusöögile, mis küll asusid hotellist 15 minutilise jalutuskäigu kaugusel, kuid turvalisuse tagamiseks sõidutati kõiki bussidega. 

Beninilased olid hakkama saanud suurepärase võistluspaiga ehitamisega aga küsimusi tekitas vaid see, et igal pool olid suured telgid ja varjualused aga väljakud olid lageda taeva all. Ega meil muud loota olnud, kui ilusat ilma ja seda, et vihm ei hakkaks võistlusi segama. Tiimid registreeritud ja oligi kätte jõudnud esimene võistluspäev. 

Esimesel võistluspäeval asusid võistlustulle singli, segapaari ja paarismängu võistlejad. Loosimised tehti hommikul ning mis saaks olla “parem”, kui sõita üle 7000 km kaugusele ja mängida viiest võimalikust mängust kolm lätlastega. Fantastiline. Petanque pidu võis alata.

Esimene voor: 

Naiste singel: Eesti vs Läti- Veroonika vs Laura. Kahjuks valus 12:13 kaotus.

Meeste singel: Eesti vs Läti- Toomas vs Edgars. Tom siinkohal Edgarsile mingit võimalust ei jätnud ning kindel 13:6 võit.

Meeste paarismäng: Eesti vs Läti- kaotus Lätile 5:13. Sellel korral jäid siis lätlased meie vastu 2:1 peale. 

Naiste paarismäng: vaba voor ning võit tabelis kirjas. 

Segapaar: Eesti vs Saksamaa- lõpptulemus 3:13. Tulemus küll tõlgendaks nagu seda, et sakslased sõitsid meist teerulliga üle, kuid tegelikkuses see nii ei olnud. Mäng oli mõlemalt poolt kvaliteetne, kuid sakslaste mäng oli pea eksimatu ning sealt ka kindel võit.

 

Teine voor: 

Naiste singel: Eesti vs Kazakhstan 11:7- suurepärane mäng Veroonika poolt ning tasuks esimene mängu võit MMil.

Meeste singel: Eesti vs Alžeeria 2:13 -mis siin öelda vastane oli meist kindlalt üle. 

Meeste paarismäng: Eesti vs Liibanon 13:5- Suurepärane mäng mõlema mehe poolt tõi kindla võidu. 

Naiste paarismäng: Eesti vs Kambodža 0:13- mis siin toimub? Oli peas vaid küsimus. 

Segapaar: Eesti vs Kanada 6:13- võimaluste rohke mäng aga taaskord pidid meie mängijad tunnistama vastaste eksimatut mängu ning leppima ka teises voorus kaotusega. 

Kolmas voor: 

Naiste singel: Eesti vs Poola 0:13 ja nii ta läks. Punkigi saamata tuli Veroonikal tunnistada poolatari paremust. 

Meeste singel: Eesti vs USA 4:13- vastane Tomile võimalust ei andnudki, mis oli üllatuseks meile kõigile. 

Meeste paarismäng: Eesti vs Djibouti 9:10- ja saatuslikuks sai ajamäng… Tervet mängu domineerinud Eesti pidi tunnistama viimases voorus viimase vastaste poolt asetatud kuuliga valusat kaotust. 

Naiste paarismäng: Eesti vs Mali 13:4- Lõpuks kindel võit meie naispaarile. Väga emotsiooniderohke mäng, kus vastased said ka hoiatuse kohtunikult. Peale igat vooru lasti kuule mõõta. Suurim kuulide vahe, mis mõõta lasti oli 17 cm. 

Segapaar: Eesti vs Alžeeria 6:13- tugevus, jah vastaste tugevus. Segapaarile suur pettumus.

Neljas voor: 

Naiste singel: Eesti vs Benin 5:13- ja pidu läks lahti. Benini publik ei olnud just sõbralik. Plaksutati ja tantsiti just siis, kui vastane eksis. Psühholoogiliselt väga raske mäng. 

Meeste singel: Eesti vs Tsehhi 10:11- selle mängu eel olime 18ndal kohal ja võimalus võidu korral 16ne parima hulka saada. Terve mäng oli Tomi kontrolli all, kuid kaks viimast vooru kahjuks ebaõnnestusid.

Meeste paarismäng: Eesti vs Senegal 1:13- vana hea tuttav Senegal. Ka sellel korral ei suutnud Eesti mehed neile vastu saada, kuid Robin näitas selles mängus imelist löögivormi, ning ei jäänud Senegali lööjale kuidagi alla. Kuna tuleb see aeg, kui Eesti murrab Senegali??? Või murrab Senegali Eesti naine?

Naiste paarismäng: Eesti vs Benin 6:13- Sama seis mis naiste üksikmängus. Lihtsalt ei kesta. 

Segapaar: Eesti vs Ukraina 9:12- kõige tujutum mäng meie segapaari poolt ning tasuks neljas kaotus.

Sellel korral siis meie võistlejate kohad: 

Naiste singel- 23. koht

Meeste singel- 24. koht

Naiste paarismäng- 17. koht

Meeste paarismäng- 26. koht

Segapaar- 26. koht

Kas pettumus? Jah, loomulikult. Polnud päris see, mille järele Benini sõideti, kuid nii see läks. Nüüd trenni ja sihid uute võistluste suunas. 

Kaotused ja mitte loodetud kohad tekitasid paari päevase puhkepausi ning võimaluse riigiga tutvuda. Vabadel päevadel külastasime kohalikku turgu, mis oli tohutult suur ning kõike võimalikku kaupa täis. Meie mehedki said sealt selga endale Benini rahvusriided, millega lubati ka tulevikus üks turniir mängida. Samuti käisime ookeani ääres, mis asus meie hotellist 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Tasus minna. Vesi oli soe lained lõid üle pea ning see oli ideaalne koht, kus oma pettumus maha laadida ning uueks võistluseks mõtteid korrastada. 

Samuti korraldasid võistluste korraldajad meile ekskursiooni kohalikku loomaaeda, kus lubati, et on 500 erinevat looma. Aga ohhh ei, kes on käinud Tallinna loomaaias, siis seal ei ole sellel inimesel midagi vaadata. Samas aga saime uusi tutvusi teiste riikide esindajatega ning ka mõned võistluskutsed 🙂.

Samuti ei puudunud meie vabade päevade tegemistest ka trenn. Võistlusväljakute kõrvale olid maha pandud harjutusväljakud ning igal õhtul sai tehtud seal paaritunnine trenn. Kohe kadedaks tegi, kuidas nendel on võimalus aastaringselt väljas sooja käes trenni teha ja oma oskusi lihvida. 

Keda see muidugi huvitab aga tervisehädad kimbutasid ka meie mängijaid. Kõik olid järgemööda haiged, kuid täna kaasas olnud ravimite hunnikutele suutsime seal kaugel maal siiski olukorra kontrolli all hoida ning ei lasknud haigustest ennast väga häirida ning keskendusime sellele, milleks me sinna olime läinud.  

Taaskord oli jõudnud kätte võistluspäev ning aeg oli alustada viiekümnendate meeste triode maailmameistrivõistlustega.

Võistlused avati tulistamise eelvoorudega, kus Eestit esindas Harry Lusbo, kellel oli vaid paar päeva enne võistlust kirurgi poolt eemaldatud vasaku käe pöidlalt küüs. Protseduur oli valulik ning teostati ilma tuimestuseta. Tänu vigastusele pidi Harry harjumuspäraselt teisiti lööma, kuna tavaliselt hoiab ta löögivõistlusel vasakus käes kuuli, kuid sellel korral see kahjuks võimalik ei olnud. Harry tulemuseks tulistamise harjutusel oli sellel korral 24 ning tasuks samuti 24. koht. 

Pärast tulistamise eelvooru sai alguse meeste triode võistlus, mida läbi nelja päeva häirisid paduvihma hood ning seega olime pidevalt ootuses, kas ja millal on järgmine voor algamas. Esimeses ringis oli Eesti vastaseks USA. USA näitas suurepärast mängu ning võitis võimalusterohkes mängus Eestit 7:13. Teises voorus tuli Eesti meestel rinda pista Togoga. Togo tulistaja, kes lõppkokkuvõttes sai tulistamise harjutusel kolmanda koha oli hoos ka Eesti poiste vastu ning aitas oma maa koondise võidule 4:13. Kolmas voor ja vastaseks Jaapan. Jaapanlased said snadi kätte ning mängisid selle kogu aeg 6 meetri peale, kus nad ise olid kindlad ning haarasid ka tänu selle mängus domineerivama poole. mängu tulemuseks 7:13 Jaapani kasuks. Neljas voor eesti vastaseks Kanada. Lõpuks oli mäng, kus meie mehed suutsid mängu lõpu enda kasuks kallutada ning neljandast voorust võit 13:7. Viimase mängu vastaseks Eestile Šotimaa. Eks vastane oli ka nõrgem, kui eelnevad vastased, näitasid meie poisid suurepärast mängu ning võtsid kindla 13:0 võidu. Kõikide viie vooru kindel liider eestlaste hulgas oli alles juunior Robin Randrüüt. Tema enesekindlus ja suurepärased sooritused jäid silma nii meile endile, kui ta kõikidele teistele, kes meie mänge jälgisid.

Kolm kaotust ja kaks võitu ning edasipääsu mäng Rahvuste Karikale. Edasipääsu nimel tuli vastu astuda Ukrainaga. Enne seda mängu oli Cotonous kõige suurem paduvihm ning mängud lükati edasi 5 tundi. Enne mängu tegi meeskond hotellis kaardimäng ning siis võistlustulle. Väljakud olid märjad ning kohti kohe lausa lompidega. Seega olid väljakud palju muutunud. Kohati pehmemad ning kohati oli vihm killu pealt uhunud. Ukrainaga mäng oli rabe, kuid peale rasket algust leidsid meie mehed kindluse. Kahjuks liiga hilja. Vihmahoogude tõttu oli mänguaega lühendatud. Mängiti 60 minutit + 2 snadi. Tasuks kaotus 6:9. Seega jäi sellel korral Rahvuste Karika uks meie meestele suletuks. 

Sellega said meie mängud MMil mängitud. Meil oli aega vaadata kõrgetasemelisi mänge ning ülipõnevat tulistamisvõistluse lõpplahendust. 

17. september kell 20:00 algas meie tagasisõit koju. Lennujaamas saime halva üllatuse osaliseks. Meie lend oli edasi lükatud üle kahe ja poole tunni. Seega Lahkus meie lennuk Beninist Eesti aja järgi kell 00:10. vahepeatus Brüsselis, kus meie passe kontrolliti 8 korda, enne kui jõudsime oma väravasse, kus peagi oli lahkumas lend Tallinnasse. Kodumaale maandusime peale keskpäeva. Ei midagi rõõmustavat, kuna kuuest inimesest viis olid haiged. Kõrge palavik ja köha, mis ilmselt oli põhjustatud konditsioneeridest ning kliimavahetusest.

Samas oleme õnnelikud, et oleme kodus tagasi ning meil on hea meel, et me saime Eestit esindada MMil Beninis, kus polnud kaugeltki nii ohtlik ja ebaturvaline, kui seda oli meile eelnevalt öeldud. 

Tänud kõigile, kes meie mänge jälgisid, pöialt hoidsid  ja meie kokkuvõtet lugeda viitsisid 🙂

Maris ja Aigar ja Toomas ka ☺