Tegime reisiplaani nii, et poistel oleks aega kohanemiseks ja väljakutega tutvumiseks. Sellepärast alustasimegi juba teisipäeva hommikul jalgsi matka hotellist võistluspaika Can Pastillasse. Matk pidi just parasjagu pikk olema ja poistesse võistlusjanu süstima. Üks reegel oli, viriseda ei ole kena.
6,2 km tundus algul normaalne teepikkus, kuid praktikas oli see päris hullumeelne ettevõtmine. Otsema teekonna valikul olime sunnitud kõndima nii tühermaal kui kiirtee äärel, seda kõike kuuma päikese paistel. Saime parasjagu päikest ja varbaville. Päris aus olles, siis hea mõte see ei olnud.
Lõpuks olid aga õiged väljakud leitud. Suurt toredust me eest ei leidnud, ümbrus oli pisut räämas ning hispaanialik. Siiski sai esimene treening kenasti tehtud. Ühiselt arvasime, et väljakud on üsna head, st mängitavad. Tagasi teekonna võtsime ette siiski bussiga.

Teine trennipäev algas rannas, kus leidsime sobiva koha harjutamiseks. Eks me selle tegevusega parasjagu pilku püüdsime, sest ümberringi viibisid vaid puhkajad. Vähemalt olid poisid tegusad ning optimistlikud. Pärast trenni saime veidi lõõgastuda, oli ujumist, päikese võtmist ning hea ja parema nosimist. Valmisolek võistlusteks oli olemas. Treeneri sõnad: „Poistel näikse olevat hea vorm“.

Neljapäeva hommik kujunes ärevaks: vaja oli tellida takso, kõik vajalik kaasa võtta, poisse julgustada jne. Leppisime kokku, et Robinile läheme kõik kaasa elama. Võistluskorraldus jättis päris palju soovida. Info tundus olevat „salastatud“. Mingeid stende ei olnud, mikrofonis kõlas enamasti hispaania või prantsuse keel. Keeruline oli toime tulla. Ja mis siin salata, Hispaanias olles tuleb kasuks hea kehakeele oskus. Peale selle kogesime võistluspaigas väga palju veidrat. Näiteks müüdi ja tarbiti võistluskohas alkoholi, suitsetati ning sellekohastest märkustest suurt ei hoolitud. Aga see selleks. Kõik vajas algul paika loksumist, muuhulgas videoülekannete näitamine.

Ilma suurema avatseremooniata said lõpuks Robin ja Henri võistlustulle astuda. Robin viskas esimeses voorus 21 ja Henri 28 punkti. Teises voorus sai Robin 33 ning Henri 26 punkti. Mõlemal kokku 54 punkti.
Robin sai eelvoorude kokkuvõttes 6nda koha ja pääses 1/4 finaali, kus paraku pidi tunnistama sakslase Justin Neu paremust. Märkimata ei saa jätta, et just Justin krooniti Euroopa meistriks tulistamises. Samas sai Robin kindlasti oma esimesel tiitlivõistlusel vägeva tulemuse ja super hea kogemuse. Muidugi jäi õhku küsimus - kui Robinil oleks ülinappidel snadilöökidel rohkem õnne olnud ja 1/4 finaalis nõrgem vastane olnud, siis …

Henri jäi paraku ühe punktiga kaheksa hulgast välja ning pidi leppima 9nda kohaga. See oli tõeliselt nibin-nabin kaotus.
Reede hommikul olid nii juuniorid kui ka U23 noored (Henri, Robin, Kaspar, Harry ning treener Tõnis) igati triksis-traksis. Nagu juba tavaks, pidi võistlus algama kell 10, kuid bussid hilinesid ning kõikidel võistkondadel jäi soojendusaega napiks. Endiselt polnud ühtegi stendi ning võistluspäeva info oli puudulik.
Juunioride esimese mängu vastaseks tuli Saksamaa. Õhk oli täis pinget ja põnevust. Lõpuks võit 13:12. U23 mängis esimese mängu Lätiga ja sai kindla 13:1 võidu. Pärast tunnist venitamist mängisid juuniorid Monacoga. Mäng kujunes tasavägiseks, kuid seisul 11:8  anti vastasele korraga ära 5 punkti ning leppida tuli kaotusega 11:13. U23 mängis Rootsiga ning kaotas 8:13. Kolmandaks vastaseks juunioridele tuli Poola, kust näpati võit 13:9. U23 kaotas väga tasavägises mängus Inglismaale 10:13. Neljandas voorus sattus mõlema Eesti võistkonna vastaseks Tšehhi. Juuniorid kaotasid 13:2 ja U23 poisid tõid võidu koju 13:2. Seega lõppes päev teadmisega, et mõlemale võistkonnale jääb homne viies mäng otsustava tähtsusega.

Laupäeva hommikul said juuniorid vastaseks Ungari. Meie kõigi suureks rõõmuks vedasid poisid 0:6 kaotusseisust välja ning vormistasid võidu 13:7. Edasipääs kaheksa parema hulka oli sellega tagatud. Meile kõigile oli see suur rõõm ning jäime põnevusega õhtust Hispaaniaga mängu ootama. Paraku osutus Hispaania meie poistele liiga kõvaks pähkliks. Mäng oli konarlik, ebakindel ning ebaõnne täis. Ilmselt avaldas mõju ka see, et vastane oli just seesama vägev HISPAANIA. Hispaania näitas omakorda head mängu ning võit neile 13:0. Meie poistele igati hinnatav 5-8 koht. Noored olid tublid, võime nende üle suurt uhkust tunda. Oleme ju üks väike riik suurte hulgas…

U23 sai viiendaks vastaseks Belgia. Vastu tuli võtta kaotus 3:13 ning sellega kaheksa parema hulka ei pääsetud. Noored said jätkata mänge Rahvuste Karikas. Esimeseks vastaseks Sloveenia, kelle üle saavutati võit 13:7. Seega oli U23 pääsenud Rahvuste Karika finaali, kus kohtuti Hispaaniaga. Mängu algus oli meie poistel väga ebastabiilne, korraks suudeti küll ennast kokku võtta, kuid ikkagi tuli vastu võtta kaotus 7:13. U23 noorte saavutuseks hõbemedal Rahvuste Karikal.
Mis seal salata, ootasime U23 tiimilt pisut rohkem. Õhku jääb küsimus, kas „külma närviga“ Kaspari mängu toomine oleks toonud mängu muutust? Võib-olla. Kindla peale suurvõistlustel osalemise rikkalikud kogemused said kõik, suure kuhjaga. Puutumata ei jäänud ka fännid J.

Pärast mänge jäi meie puhkus veel kestma. Oli päikest, ujumist ja otse loomulikult petanki. Super äge seltskond. On, mida mäletada.

Kirja sai kõik väga lühidalt. Mänge saab veel järgi vaadata ning igaüks omad järeldused teha. Läbi elatud emotsioone, õnnestumisi ja luhtumisi on raske kirjeldada. Need on kogemused, mida igaüks meist erinevalt kaasa võtab. Suur tänu reisiseltskonnale ja treeneritele ja muidugi poistele „SUPER vaprad olite!“

Uute kohtumisteni!

Veroonika ja Anneli