Ettevaade võistlusele

Kuna iga klubi saab välja panna vaid ühe võistkonna (kas lubada tulevikus ka rohkem võistkondi?), siis talupojamõistus ütles, et üle 13 võistkonna kohale ei tule. Lisaks pole piisavalt näha olnud petankereid võistlemas ei Saaremaalt ega Maestro klubist, seega võis eeldada, et kokku tuleb 10-11 võistkonda. Kahjuks ka Wicia ei suutnud leida 26 litsentsimängija hulgast piisavalt huvilisi, seega lõpuks tuli kokku 10 võistkonda. Mis olid klubide ootused? Ega täpselt ju ei tea. Kirjutaja nägemusel läksid võitma 4-5 võistkonda: Kärdla (suurfavoriit, kes sai omad vitsad 4 aastat tagasi kätte ja pärast seda enam enne võistlusi ei mölise), Tartu (head mängijad, kuid kas on oskusi tiime koostada?), Virumaa (väga heal tasemel mängijad, kas suudavad õigeid tiime koostada ja Vinni punnida?), Saku (kuni Hardo eemalejäämine viis neid esimeste favoriitide ringist tahapoole), Järvamaa (väikese mööndusega - taset ja klassi on, aga kas ka oskusi ja sügavust õigeid tiime teha?). Kuna Tõrval oli puudu meie meeste MM koondis, siis see kindlasti mõjutas nende võimalusi osaleda „suures mängus“. SHK on tihti õnnestunud klubide karikal, aga kui kaua see kestab? Võru, Valga, Võhma on võiduvõimelised iga vastase vastu, aga ei uskunud, et nad suudavad üllatada nii palju, et turniiri võidu peale mängida.

Turniiri süsteemi osas olid väikesed erimeelsused, aga lõpuks leiti lahendus, et mängime 3 ringi Šveitsi süsteemis ning kõik kahe võiduga tiimid (4-6 võistkonda) saavad edasi.

Võistluste käik

Siin väga palju kirjutada ei ole. Kõik läks nii nagu arvasin. Aga väheke siiski.

Esimene ring tõi suurt pilti vaadates kaks huvitavat vastasseisu, kus väikese üllatusena SHK võitis Tõrvat ning Tartu pigem ootuspäraselt Järvamaad. Teises ringis ei vedanud „jällegi“ Järvamaal, kes sai vastaseks esimeses ringis võitnud võistkonna. Järvamaa ei lasknud ennast heidutada ning võttis võidu SHK üle. Teistes esiotsa mängudes võitsid nii Kärdla kui Viru, kes tagasid endale edasipääsu pühapäevastele sõelmängudele ja said kolmandas voorus juba vabamalt võtta. Väikest vingerpussi mängis ka turniiriportaal, mis andis kolmandaks ringiks kahele ühe võiduga võistkonnale vastaseks võiduta võistkonnad. Eks tuleb see järgmiseks aastaks ära parandada. Põnevaim kolmanda vooru vastaseis oli Järvamaa ja Saku vahel, kus tulemusega 19:12 jäi peale Saku, millega tagasid ka edasipääsu. Tuleb tunnistada, et kõige vähem saab loosi/turniiriportaali üle rõõmustada just Järvamaa, kelle teekond oli laupäeval kõike muud kui lihtne. Lisaks Kärdlale, Virule ja Sakule tagasid edasipääsu pühapäevasteks esiotsa mängudeks Tõrva, SHK ja Tartu.

Kuna pühapäeval oli natuke toimetamist, siis mänge, mis toimusid 7.-10. kohale, jälgida ei suutnud. Tabelitest vaadates pakkus üllatuse Võhma tiim, kes võitis Järvamaad, aga Võhma oli kohale toonud ka täiendavat jõudu Varje ja Toomase näol. Sellest hoolimata ei andnud 7. koha mängus Valga Võhmale võimalust.

Veerandfinaalides suutis Saku üle olla SHK-st (teenisin tänu sellele tasuta prae klubikaaslaselt, kes ennustas teistsugust tulemust) ning Tartu pani oma üleoleku maksma Tõrva üle. Tõrva ja SHK vahelise heitluse viiendale kohale võitis Tõrva.
Seega oli aeg küps poolfinaalideks

Jään enda juurde kindlaks, et Hardota oli selle vastasseisu favoriit Kärdla, kuna sügavus on selles tiimis suurem. Seda kinnitasid ka mängud sel päeval. Kärdla võitis viis singlit ning sellele otsa ka mõlemad triod ning finaaliuks oli avatud. Võib öelda, et klubi keskendumise ja pühendumise koha pealt ka midagi ette heita ei saa - midagi seal juhuse hooleks ei jäetud ja mingist üleolevast suhtumisest polnud haisugi. Nüüd tuli oodata, kes tuleb finaalivastaseks. Kuni poolfinaalideni mängiti ajamänge ning sealt edasi ajalimiidita. Eks see on teine küsimus järgmisteks aastateks, kas jätkata samamoodi  või mängida ajamängusid kauem (ise eelistan kindlasti ajamängudeta finaali, aga miks mitte ka poolfinaali).

Hetkel kui Saku ja Kärdla lõpetasid, Tartu ja Viru alles alustasid, mis viis selleni, et Kärdlal ja Sakul oli mitu tundi „vaba aega“. Selle pealt tegi Saku tiim otsuse loobuda kolmanda koha mängust (mõju avaldas ka ühe mängija vigastus), et mitte oodata 4 tundi ja siis jõuda keskööl koju – nii see oleks ka läinud. Mis on õige ja mis vale – mis ütleja mina olen. Igatahes teise poolfinaali kaotaja rõõmus tekkinud olukorra üle ei olnud – õigustatult. Kolmas mõte järgmiseks aastaks – äkki anda esikolmikule rahalised auhinnad?
Tartu ning Viru vastaseis oli ootuspäraselt tasavägine. Singlid mängiti võrdselt. Triodes oli tunne, et Viru võtab oma, kus mäletamist mööda juhiti pikalt mõlemas mängus. Kui Sveta, Henri ja Tõnis suutsid oma trio võita, siis teine Viru trio suutis 7-0 eduseisult 11-13 mängu kaotada ja finaalikoha pidi otsustama paarismäng. Paarismängus võitsid Anti ja Kertu kindlalt Oksana ja Tõnise ning Matti ja Kaspar pigem kiiresti (aga mitte kindlalt 13-9) Olavi ja Valmari. Seega jäi kõik kolmanda paarismängu otsustada, kus lõpuks panid Oleg ja Henri oma paremuse maksma.

Kui kell oli juba üle viie, algas suur finaal: Kärdla – Viru

Selget favoriiti siin polnud. Kärdla plaan oli võita vähemalt 3 singlit, et trios ja paarismängus oleks veel Viru paugutajate vastu mingigi võimalus. Ülesanne polnud kergete killast, kuna Viru mehed mõistavad singlit mängida (keeruline, kuna eelmisel päeval Oleg pani singlis paremuse maksma Veiko vastu ning vaadake mh singli EMV tulemusi). Kokkuvõttes läksid singlivõidud üllatavalt kindlalt Kärdlale tulemusega 5-1. Edasi triosid mängima. Kui ühes trio mängus suutsid Mihkel, Veiko ja Katri oma paremuse kindlalt maksma panna, siis teine trio oli hoopis põnevam - mäng oli tasavägine ja ka hea tasemega. Kaspar ja Margus said hästi pihta, Kaarel ja Kenneth tegid mis vaja ning Mattil oli asetus täpi lähedal. Samas Viru meeste eellaager vist kõige paremini ei õnnestunud, kuna Matti, kes oli seda klubi kaks päeva tassinud (miks peaksime tema sõnades kahtlema) ütles 9-7 eduseisus, et enam ei jaksa ja andis võimaluse Kärdlale, mille Kärdla ka ära kasutas. Seega mõlemad triod ning turniirivõit Kärdlale.

Edukat esinemist Kärdla võistkonnale 10.-13. november Saint-Yrieix-sur-Charente’s – pange hästi!!!!

Lõpetuseks

Suured tänud Tõrva petangiklubile võistluse korraldamise eest – kõik oli super. Väljakud fantastilised – sai tõsta, sai rullida, sai ette lohistada ja head löögid jäid – proovisin järele. Tänud, et jaksasite need kaks pikka päeva vastu pidada ja finaalis ka pealtvaatajate rolli täita – teil on väga äge klubi ja väga ägedad liikmed!!!

Meelis Münt