Osadele Kaptenitele on kogemus eelmise aasta draftist juba olemas, mõned alles kogumas seda. Kas varasemalt Kapteni kohustust täitnud mängijad suudavad oma kogemuse maksma panna? Mis teed lähevad Kaptenid oma valikutega? Kas otsustakse sõprussuhete ja tiimivaimu kasuks? Või vaadatakse reitingutabelit ja 2021. aasta tulemusi ning tehakse nende põhjal järeldused? Ja kumb tee õigeks osutub? Eks lõpliku vastuse saame peale võistlust. See aga ei takista spekuleerimast enne võistlust.

Võrreldes eelmise aastaga on Kaptenite ringis kolm uut mängijat – Ott Karl Kopel, Henri Mitt, Vahur Raudsepp. Nendest kaks esimest kuulusid 2021 aastal juuniorite klassi. Lisaks neile ka kolmas juunior Kevin Sten Liik on Kapten. Juunioride areng on rõõmustav. Aga kuidas kulges draft?

Drafti esimene ring

Veiko Proos – Kevin Kangur. Eelmiselgi aastal esimesena valituks osutunud K. Kangur on näidanud ennast hea võistkonnakaaslasena ja ega mänguoskusedki laita pole nii, et suur üllatus see valik ei olnud.

Margus Berkmann – Tõnis Neiland. Aastaid idas suurepärast tööd noortega teinud T. Neiland on nagu hea vein, mis aastatega aina paremaks läheb. Võibolla väike üllatus, et osutus valituks teisena, aga kindlasti õigustatud valik ja T. Neilandi väljajäämine eelmise aasta valikutest oli üks suuremaid üllatusi.

Ott Karl Kopel – Aastaga suure arenguhüppe teinud noormängija sai suure vastutuse osaliseks. Teisest küljest valiku tegemine ei olnud väga keeruline – vaekauss oli juba ammu kaldunud Mihkel Filipenko kasuks ning kuna kaks esimest valijat ei saanud M. Filipenkot võtta siis kujunes valik lihtsaks ja loogiliseks.

Kaido Kopel – Meelis Münt. Suvel EPKL presidendiks saanud M. Münt elab hetkel petangis läbi teist noorust ja sügisel tõusnud ka suurepärasesse mänguvormi. Selle tõestuseks suurepärased mängud Euroopas ja võidud Eestis. Kas Kaido tõmbas pakist endale trumpässa?

Toomas Hoole – Martin Mänd. Meestel on ühine ajalugu, aga valik mõnevõrra üllatav siiski. M. Mänd ei ole 2021. aastal oma tõelist mänguvormi näidanud.

Henri Mitt – teine tohutu arenguhüppe teinud noormängija. Viimasel juuniori aastal suurepärased tulemused Eesti sisevõistlustelt ja juuniorite MMilt. Tasuks igati teenitud Kapteni koht. Esimeseks valikuks Kaarel Mikk. Henril oli õnne, et K. Mikk nii kaua valimata oli. 

Vahur Raudsepp – innukalt Soomes ja Eestis mängiva Vahuri esimeseks valikuks hea hooaja teinud Igor Kostin. Vahur otsis endale kindlat asetajat ja selle ka sai.

Kevin Sten Liik – Kolmas juuniorite koondise mängija, kes oma 2021. aasta tulemustega sai õiguse olla Kapten.  Nagu eelmiselgi aastal otsis Kevin enda kõrvale kogenud mängijat. Enn Lehtpuu – suuremate kogemustega mängijat Eestis võtta pole ja Kevinilt väga tark valik.

Drafti teine ring.

Kevin Sten Liik – Robin Randrüüt. Veel üks juunior, kes 2021. aastal esile kerkinud. Suur ind ja treeningutahe ei ole jäänud märkamatuks kellelegi ja tasuks pääs Mastersile.

Vahur Raudsepp – Silver Kingissepp. Varasemalt proovitud koostöö Vahuri ja Silveri vahel on olnud edukas. Sügisel head vormi näidanud “vana sõjaratsu” valik ei ole üllatav.

Henri Mitt – Olav Türk. Henri läks turvalise valiku teed ja võttis endale kindla inimese, kes ka äsja sai oma esmase tiitlivõistluse kogemuse MMilt ja näitas head vormi Baltic Singel Mastersil.

Toomas Hoole – Ivar Viljaste. Mitmel veteranide võistlusel Toomasele mängupartneriks olnud I. Viljaste tundub täitsa loogilise valikuna.

Kaido Kopel – Toomas Tamme. Tuttavat ja turvalist teed sammuv Kaido valis oma klubi – ja võistluskaaslase. Neid kahte mängijat ühendab rohkem kui ainult sõprus mänguväljakul.

Ott Karl Kopel – Toomas Tauk. Eelmise aasta Mastersi MVP püsis üllatavalt kaua vabana. Kindlasti suudab liita mängijad ühtseks tiimiks.

Margus Berkmann – Ruudi Väärtnõu. Tagasi juurte juurde. Kaks mängijat, keda seob sõprussuhe juba varajasest lapsepõlvest.

Veiko Proos – Aigar Lusbo. Alati innuga asja kallal, kuid kahjuks töö tõttu palju mängust eemal olev mängija saab oma võimaluse näidata kogu Eesti rahvale, milleks ta võimeline on.

Naiste Kaptenite valikud:

Katri Aavekukk – Kertu Palm/Külli Kariste. Kuna reeglid näevad ette, et esimeses ringis oma klubi mängijat valida ei saa, siis pidi Katri kellegi “väljastpoolt” valima ja sel korral osutus selleks K. Palm. Teise valiku puhul (K. Kariste) mingit üllatust pole.

Triin Gretel Tauk – Merike Aava/Angelika Tauk - loogiline võistkonna koostamine, ilma igasugu üllatusteta.

Kui vaadata võistkondade koosseisusid, siis sel korral on raske välja tuua soosikuid või outsaidereid. Paljudes tiimides on juunioreid – kuidas ja kui kiiresti kohanevad nemad uute tiimikaaslastega? Kas mäng saadakse käima? Palju on tiime, kus varasemalt ei ole koos mängitud – kas leitakse ühine keel ja rütm ja kui kiiresti see leitakse? Triin Gretel Tauki tiim on siinkohal erand – koos mänginud ja võistelnud võistkond. Mängijad tunnevad teineteist läbi ja lõhki, kas see teeb nendest soosikud?

Loo alguses mainitud Indira Gandhi sõnu väänates võime öelda, et meie maailmavaatele toob selgust 15. jaanuar, kui Eesti Masters 2022 saab teoks.

Veiko Proos