Võite muidugi küsida, kas petanki on kohane võrrelda kunstiga, aga see lause viis mind rohkem mitte petangi kui mängu, vaid EPKLi kui organisatsiooni juhtimise juurde. Kindlasti on niisuguse vabatahtliku organisatsiooni, kus on erinevaid inimesi erinevate huvide ja eesmärkidega, juhtimine kunst. Laupäeval peale võistlust toimus ka EPKLi üldkoosolek, kuhu olid oodatud kõik klubid oma ettepanekute ja uute kandidaatidega juhatusse. Kahjuks tabas meid taas väga eestlaslik lähenemine - kõik teavad täpselt, kuidas asjad olema peaks, aga keegi ei ole valmis võtma vastutust ja seda teoks teha. Õnneks mingile lahendusele siiski koosolekul jõuti ja juba kahe nädala pärast on KÕIKIDEL KLUBIDEL uus võimalus hääletamiseks ja oma tuleviku suuna määramiseks.

Võistlusest… läks nii nagu arvata oli. Kärdla tõi välja oma “raskekahurväe” ja nagu korralikul koolipoisil sai “vigade parandus” tehtud. Kas viimasele etapile tullakse “mütsiga lööma” ja võitu vormistama? Vastuse annab aeg.

Teise kohaga rehabiliteeris oma esimese etapi “fauda” (heebrea keelest, tähendab “kaost,” võib kasutada ka katastroofi puhul) Tõrva võistkond. Ilmselt tehti I etapist järeldused ja õigel ajal peetud koosolekud viisid ka tulemuseni, mis “käe sees olemas on”.

I etapi võidu vahetas kolmanda koha vastu Saku I tiim – tabelit vaadates küll samm tagasi, aga mänguliselt samasugune stabiilne mäng ja tark võistkondade moodustamine nagu esimeselgi, võidukal etapil. Kolmanda kohaga tagasid sakulased peaaegu pääsu Baltic Sea Club Cupile.

Neljas koht – Tartu. Seekord ilmselt pettumus, sest nii poolfinaalis kui ka kolmanda koha mängus olid selged võimalused võtta võidud ja saavutada kõrgem koht. Viimasel etapil tuleb kõvasti punnimist, et pääseda Sarja kokkuvõttes kahe parema hulka ja kindlustada pääs BSCC-le.

Viienda kohaga, tahtsin juba kirjutada “üllatas”, aga tegelikult on see vale sõna, kinnitas oma head mängutaset Võhma klubi. Esimese etapiga selge edasiminek nii koha kui ka mängu poolest (kuigi kahel etapil oli vahet ainult 1 nädal). Iga võistlusmäng annab juurde kogemust ja enesekindlust.

Kuuenda kohaga lõpetas laupäeval I etapil mitteosalenud Wicia võistkond. Paar nappi kaotust alagrupis hilisematele võitjatele jätsid nad seekord poolfinaali ukse taha. Potentsiaali ja oskusi on tiimis rohkem kui seekordne tulemus näitab.

Seitsmes koht – Saku II võistkond. Tulemusele vajutasid seekord valusa pitseri komplekteerimisraskused. Hea eeskuju teistele, kelle suust on olnud kuulda “me ei saa tiimi kokku sest pole naist, pole meest” või muid sarnaseid lugusid. Kes tahab, see saab.
Kaheksas ja üheksas koht seekord Järvamaa klubi võistkondadele – sel korral vastupidises järjekorras võrreldes I etapiga. Kõrvalt oli meeldiv vaadata, et lisaks kogenud mängijatele on Järvamaal ka kaasas noori. Vanemate mängijate oskuslikul juhendamisel ja tehniliste näpunäidete abil ootab noori kindlasti suur tulevik.

Klubide Sarja üldseis peale kaht etappi (sulgudes punktid):
1. Kärdla (220)
2. Saku I (212)
3. Tartu (187)
4. Tõrva (174)
5. Võhma (158)
6. Saku II (158)
7. Järva II (129)
8. Järva I (128)
9. Valga (90)
10.-11. Küti ja Wicia (79)

Kahe nädala pärast kohtume taas Klubide Sarja viimasel etapil. Ootame sinna rohket osavõttu. Lisaks mängupäevale taas õhtul Üldkoosolekul, kus saab ja peab sõna sekka ütlema.