Alfred Tennyson on öelnud „Et lind saaks lennata, peab koor purunema“. Kas nüüd on Eesti petangis „koor“ purunenud ja petank läheb lendu (ehk astub uuele arengutasemele)? Need mõtted tekitas nädalavahetusel Haapsalus Klubide Karikale registreerunute arv. Vaatamata sellele, või äkki just tänu sellele, et seekord paljude jaoks nii tähtsale Euro Cup’le kohta välja ei mängitud, registreerus esmakordselt Eesti-sisestel võistlustel üle 100 mängija, täpsemalt 103 mängijat 10st klubist. Samas võib siia kõrvale tuua huvitava fakti petangi sünnimaalt Prantsusmaalt: seal on 5800 klubi, kellest vastaval võistlusel Coupe de France’l osaleb sel aastal 3051 (tegemist ei ole trükiveaga, vaid tõesti see number on 3051, allikaks ffpjp.org) klubi ehk 52,60% klubidest. Vähemalt osalusprotsendi poolest oleme me siin Eestis Prantsusmaast kõvasti ees – 92,86% vs 52,60%. Au ja kiitus kõigile teile, kes te seda võistlust ja ennekõike oma klubi austate ja kohale tulite. Ainuke klubi, kes ei pannud võistkonda välja, oli alles sel aastal EPKL-ga liitunud Saaremaa PK.  Värskelt loodud Saarema klubi mängijad on üldse vähe osalenud EPKL-i ühistegevuses, vaid mõned üksikud mängijad on käinud Eesti meistrivõistlustel. Samas on sotsiaalmeediast näha, et kohalik petangielu käib suure hooga ja toimuvad iganädalased võistlused. Saab ainult soovida julgemat pealehakkamist uutele tulijatele, sest nagu näitasid Siim Sooäär ja Aare Trave paarismängu Eesti meistrivõistlustel, siis taseme poolest võiks uue klubi mängijad heidelda medalite pärast igal võistlusel.

Kahe tiimiga olid sel korral osalema tulnud Viru, Wicia, Tartu ja Kärdla klubid. Kui nüüd veel puudujatest rääkida, siis lisaks Saaremaa klubile võiks ära märkida, et Tartu mängis ilma oma liidriteta, äsja trio Eesti meistriks tulnud ja paarismängus hõbeda saanud Marek Kolgi ja Aimar Poomita.

Nagu ikka enne suurt spordivõistlust spekuleeriti enne mänge erinevate võistkondade võimaluste, lootuste ja võimaliku tulemuse üle:

• Kärdla 1 – vanadest petangi juurde tagasi tulnud mängijatest kokku pandud tiim. Kas leitakse ühine keel ja rütm? Kas leidub liider, kellele toetuda?
• Kärdla 2 – vigastustest räsitud, suures osas eelmise aasta võitjatest koostatud võistkond. Igasugune muu tulemus peale võidu oleks ilmselt läbikukkumine. Kas suudavad pingega toime tulla ja iseennast võita?
• Saku – väga ühtlase koosseisuga ja kindlate liidritega tiim. Kas viimaste võistluste edu kannab kõrgesse mängu ka klubide võistlusel?
• Tartu 1 – rõõm näha mulle isiklikuks suureks eeskujuks olnud mängijaid ja Eesti petangi suurkujusid taas võistlusväljal. Kui näitavad niisugust mängu, mida 90ndatel ja 00ndatel, siis on kõva pähkel kõigile.
• Tartu 2 – kuidas õnnestub turniir ilma oma liidriteta? Kas poeg suudab täita isa poolt tühjaks jäänud suured saapad?
• Küti – kas talvel Klubide Sarjas väga head meeskonnavaimu näidanud klubi on valmis üllatusteks ka seekord?
• Wicia 1 – kas, kuuldavasti ühistreeningutel kõrget taset näidanud “Pelgu koondis“, suudab head ja stabiilset taset näidata ka kahe pika päeva vältel?
• Wicia 2 – Haapsalu oma koduvõistkond. Kas koduseinad ja -väljakud toovad hea tulemuse?
• Valga – alati üllatusvõimeline tiim, keda ilmselt põhjuseta palju alahinnatakse.
• Tõrva - ikka ja jälle kerkib sama mõte seoses selle tiimiga: kohati näidatakse väga kõrgetasemelist mängu, millal ükskord see ka tulemuseks vormistatakse?
• Maestro – pärast mitut aastat taas osalemas Klubide Karikal. Kuidas see formaat sobib?
• SHK – mitmeid kordi selle turniiri võitnud tiim, kes kindlasti läheb püüdma kõrgeid kohti.
• Viru 1 – suurte jõududega võistlustulle asuv võistkond (enim mängijaid nimekirjas). Kas suudab piisavalt hästi oma liidrite ja äsja singli meistrivõistlustel medaleid noppinud mängijate potentsiaali piisavalt ära kasutada?
• Viru 2 – ilmselt sõltub kogu tiimi tulemus suures osas nende liidri ja väga heas vormis oleva Svetlana Veski õnnestumistest.

Kõik need küsimused ja mõtted pidid suuremal või vähemal määral vastuse leidma pühapäeva õhtuks.

14 võistkonna seast parima selgitamiseks kulus korraldajatel ja loomulikult ka mängijatel kaks tõelist maratonpäeva. Mõlema võistluspäeva algus oli kell 8:30. Siinkohal võiks mõelda selle üle, kas me peaksime alustama  reedel, et üks voor siis ära mängida? Euro Cupil näiteks mängitakse kaks matši päevas, meie oleme nüüd aastaid punninud kolme matši ehk 9 mängu ühte päeva. Sel aastal kasutati Haapsalus ajalimiite, mis mõnevõrra hoidis mänguaegasid kontrolli all. Samas on Euro Cup üks väheseid turniire, kus ei kasutata ajalimiite.

Haapsalus olid korraldajad mängijatele ette valmistanud 43 väljakut. Ka see lõhnab rekordi järele. Selleks kulus 960m nööri, mitu kilo naelu, ligi 10000 inimsammu ja tohutu hulk töötunde. Tänu kõigele sellele said võistkonnad mängida kõik oma mängud traditsioonilises Klubide Karika/Euro Cupi vormis ehk järjekorras üksikmäng, trio ja paarismäng. Korraldajate ja vabatahtlike ühispingutusena on ka rändkarikas saanud uued sildid. Karikalt võisid huvitatud lugeda, et suurimad õnnestujad Klubide Karika võistlusel on olnud Meelis Münt ja Martin Mänd, mõlemad 10 võiduga. Kas pühapäeva õhtuks on neist keegi saanud 11. võidu?

Mis süsteemi kasutada? 20 aastat tagasi oleks kõik olnud väga lihtne: 2 neljast alagruppi ja 2 kolmest alagruppi ning mängud oleks võinud alata. Tänapäeval, kui on tulnud lisaks alagruppidele puulid, šveitsi süsteem, lisaks on olemas ka võimalus mängida „otsekarikat“ (mida antud võistluse nimi ka natuke võib-olla isegi nõuaks), on korraldajate elu palju keerulisem. Võistlussüsteem kütab petangielus kirgi nagu koalitsioonileping Eesti poliitikas. Ja samamoodi nagu koalitsioonileping on alati kompromiss erinevate osapoolte vahel, peab ka võistlussüsteem selgitama võitja kõikidele osalejatele võrdsed tingimused tagades. Seoses sellega ei ole kahjuks alati võimalik rahuldada kõikide mängijate kõiki huvisid. See küsimus paistab, et on kujunenud nii lähimineviku kui ka on kujunemas lähituleviku põhiliseks teemaks, millest räägitakse avalikult ja sosistatakse seljataga, vaieldakse tuliselt ja kirglikult ning võib vist öelda, et niipalju kui on mängijaid, on ka erinevaid arvamusi ja vaatenurki. Seekord otsustasid korraldajad kasutada šveitsi süsteemi (3 vooru) väikese mugandusega. Et säilitada viimaseks vooruks pinget, pääsesid edasi A turniirile mängima kõik kaks või rohkem võitu saanud võistkonda, see omakorda aga tähendas, et šveitsi süsteemis esimesele kohale tulnud tiim võitis endale vaba vooru pühapäeva hommikuks ja sai alustada võitlust kõrgeima eesmärgi nimel poolfinaalis.

Laupäeva hommikul oli kõik valmis ja ilmataatki andis oma soosingu, võistluse alguseks olid taevaluugid suletud. Avakõned peetud, väga põnev loosimine tehtud ja mängud võisid alata. Esimene voor suuri üllatusi ei serveerinud. Mängud kulgesid hea rütmiga, millele ilmselt aitas kaasa ajalimiitide kasutamine. Teises voorus, kus juba võtsid omavahel mõõtu esimese vooru võitjad, läksid mängud palju tõsisemaks ja õhus oli tunda käegakatsutavat pinget. Süsteemi tahtel läksid omavahel kokku esimeses voorus kõige kindlamad võidud võtnud Saku ja SHK, huvitava paari moodustas Kärdla tiimide mõõduvõtt. Kolmanda võitjate paari moodustasid Maestro ja Tartu 2. Küti, kes sai esimeses ringis napi võidu Tartu 1 üle, kohtus teises voorus Viru SK 2 tiimiga. Huvitavalt ja suurte pööretega kulges Saku ja SHK vastasseis. Idavirulased võtsid üksikmängudega suure algedu 10-2. Saku aga ei andnud alla ning heade triode ja paarismängudega võeti võit 18-13. Kärdla tiimide kodusõjas jäi peale selgelt Kärdla 1 tiim. Maestro kogenud mängijad võtsid rutiinse võidu Tartu 2 üle ja Küti purustas Viru SK 2 tulemusega 25-6. Need 4 võitjat olid kindlustanud kahe võiduga ka edasipääsu A turniirile ja oleksid võinud minna rahulikult puhkama ja homset päeva ootama. Aga kuna „kirsiks tordil“ oli šveitsi süsteemi võitjale otse pääs poolfinaali, siis olid panused 3. voorus veel oi-oi-oi kui suured. Liidrite mängus võttis Saku kindla võidu Küti üle, Kärdla 1 tiim alistas pingelises lahingus 16-15 Maestro. Kõik need 4 tiimi olid varem juba kindlustanud endale koha A turniiril. Oma kindla võiduga kindlustas šveitsi süsteemi 1. koha ja poolfinaali koha Saku võistkond. Veel suuremad pinged aga olid 3. voorus tiimidele, kes olid saanud 1 võidu ja 1 kaotuse kahe esimese vooruga. Süsteem viis kokku mõne aasta tagused finalistid SHK ja Kärdla 2 tiimi. Oma kapteni innustavast kõnest tiivustatuna väljus lahingust võitjana Kärdla 2 tiim. Koduväljaku eelist ära kasutades võttis teise võidu ka Wicia 2 tiim väga südikat mängu näidanud Valga üle. Viimase edasipääseja selgitasid omavahel Tartu 2 ja Viru SK 1. Tõelises trilleris selgus võitja alles viimases mängus. Napi võidu ja pääsu A turniirile sai Tartu 2 tiim. Esimene päev pikast petangimaratonist oligi läbi ja igaüks läks vastavalt oma harjumustele valmistuma järgmiseks päevaks.

Pühapäevahommikustes veerandfinaalides kohtusid Kärdla 2 tiim Kütiga, Maestro Wicia 2 võistkonnaga ning viimase poolfinalisti selgitasid Kärdla 1 ja Tartu 2. Veerandfinaalid kujunesid üllatavalt ühepoolseteks ja võitjad selgusid nii, et paarismängusid ei olnudki vaja mängida. Suurepärane võimalus oli Tartu 2-l üllatada Kärdla 1 tiimi, aga trio viimases voorus oli näha Tartu mängijate natuke vähesemat kogemust ja juba käes olnud võit ulatati kaotusega leppinud vastastele. Samal ajal rahulikult puhanud Saku tiim oleks kindlasti meelsasti näinud, et nende tulevased vastased kulutaksid rohkem energiat ja nende eelmise päeva suur pingutus ehk šveitsi süsteemi võit tasuks ennast rohkem ära.

Poolfinaalides kohtusid vanad rivaalid Saku ja Kärdla 2 tiim ning Maestro ja Kärdla 1 tiim. Väga pingelisteks kujunenud mängudes suutis esimeses paaris Kärdla 2 tiim suurema osa mängulõppudest enda kasuks kallutada ning võidu võtta. Kärdla 1 tiim oli aga kogu nädalavahetusele vastu läinud teistsuguse taktikaga kui ülejäänud - nimelt tõid nad vaid pühapäevaks kohale värske mehe, kes laupäeval ei mänginud. Kas see värskus aitaski neid võidule poolteist pikka päeva mänginud Maestro üle? See jäägu igaühe enda otsustada.

Finaalis kohtusid niisiis Kärdla tiimid omavahel. Šveitsi süsteemi mängus oli kindla võidu võtnud Kärdla 1 tiim, lisaks oli neil panna platsile värske mehena Allar Elerand. Kas Kärdla 2 tiim suudab oma vigastusest ja väsimusest räsitud mängijatega veel ennast kokku võtta? Üksikmängud kulgesid, võiks vist öelda, et kahes rütmis. Kärdla 2 tiim sai 3 kiiret võitu ja tundus, et kaalukauss hakkab kalduma. Aga ei. Järgmised kaks lõppenud mängu võitis Kärdla 1 tiim ja seis oli muutunud tasavägiseks. Võib olla finaali otsustavaks mänguks kujunes naiste vaheline üksikmäng. Pingelises mängus, kus mõlema võistkonna ülejäänud liikmed elasid tuliselt kaasa, sai napi võidu Kärdla 2 mängija Katri Aavekukk. Ka järgnevad triod kallutas enda kasuks Kärdla 2 tiim ning sellega oli selgunud Klubide Karika 2020 võitja ning 2020. aasta parim klubi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et suuri üllatusi polnud. Loomulikult oli suuri õnnestumisi ja pettumusi, aga need käivad kaasas iga spordivõistlusega.

Mängijana ja kõrvaltvaatajana ka vastuseid alguses õhku visatud spekulatsioonidele:

• Kärdla 1 – “Tehnilise Direktori” kindlakäelisel juhtimisel ei tehtud ühtegi taktikalist apsakat ja võeti kõik, mis võtta oli.
• Kärdla 2 – suudeti pingest üle olla ja “lõpp hea, kõik hea”.
• Saku – lõppkoht ilmselt väike pettumus, aga suurepärane leid uue mängija (Toomas Tamme) näol.
• Tartu 1 – lahedaimate särkidega tiim, kes veel natuke peab üle saama oma pikast võistluspausist Eesti tasemel.
• Tartu 2 – tundsid puudust oma liidritest ja tulemus ilmselt tiba kehvem kui arvata ja loota võis.
• Küti – ilmselgelt nädalalõpu õnnestuja. “Läbi raskuste tähtede poole”.
• Wicia 1 – ei saanudki oma mängu käima ja tulemus jäi kaugele sellest, mida mindi võtma.
• Wicia 2 – Koduseinad viisid igati korraliku lõpptulemuseni.
• Valga – üllatasid hea mänguga nii mõneski mängus. Stabiilsuse kasvades tulevad ka matšivõidud.
• Tõrva – ei suutnud noored oma taset välja mängida. Kas puudu on kaptenist, kes hoiaks laeva õigel kursil?
• Maestro – formaat sobis väga hästi ja super tulemus.
• SHK – süsteemi ohvriks läinud võistkond ehk nende tee šveitsi süsteemis oli selgelt kõige raskem (kohtusid peale 1. vooru kindlat võitu Saku ja Kärdla 2ga).
• Viru 1 – napilt A turniirilt välja jäänuna kindlasti natuke pettunud.
• Viru 2 – veel harjutada ja küll see tulemus ka tuleb.

Ja lõpetuseks Immanuel Kant: „Kogu meie teadmine algab tunnetusest, edenedes mõistmiseks ja lõppeb põhjusega. Põhjusest kõrgemat ei ole.“.

Kõik ülal kirjapandu on allakirjutatu mõtted ega pretendeeri mingil juhul lõplikule tõele ega esinda ka EPKL-i juhatuse ametlikku seisukohta.

Veiko Proos