Oligi kätte jõudnud kaua oodatud finaalipäev, mille lõpus, silmapiiril virvendas Eldoraado, see müütiline kullast linn, milleks tegelikus elus on sel korral Hispaania põhjarannikul asuv Torrelavega, kus peetakse juuni alguses naiste Euroopa Meistrivõistlused.

Torrelavega – Cantabria provintsis paiknev ca 52000 elanikuga 14. sajandil asutatud linnake. Eestlaste jaoks ilmselt tuntuim inimene, kes sealt pärit, on Ott Tänaku ja Martin Järveoja tiimikaaslane Dani Sordo. Kuna linn paikneb vaid 8km kaugusel Biskaia lahest, siis levinumateks kohalikeks toitudeks on pajaroad, mille komponendiks kindlasti kala (marmita ja cocido montanes), ja mitmesugused magusad küpsetised (sobaos ja quesada pasiega). Võib-olla üllatavalt Hispaania kui veinimaa kohta polegi selle regiooni tuntumateks jookideks veinid vaid hoopis siider ja orujo.

Aga eesmärk ei olnud kirjutada ajaloost ega söögist-joogist vaid naiste katsevõistlustest.

Ja nagu ütles Ema Teresa: “Eilset ei ole enam. Homme pole veel tulnud. Meil on vaid tänane päev. Nii, et hakkame pihta.”.

Võitlus finaali võidu nimel hakkas juba ammu enne tegeliku mängupäeva algust. Valmistuti nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt, kasutades selleks erinevaid treeningmeetodeid ja vahendeid. Küsimus “kes tõmbab seekord pikema kõrre?” rippus aga õhus endiselt.

Naiste katsevõistluste finaali pääsesid:

Eelvooru võiduga Kärdla võistkond koosseisus Katri Aavekukk, Marju Velga, Külli Kariste ja pärast pingelist poolfinaali Saku/HeBo (Helsingi Boule) võistkond koosseisus Piret Kopel, Triin Gretel Tauk, Angelika Tauk, Merike Aava.

Vastavalt juhendile peeti finaal 3 võiduni. Mängud ilma ajalimiidita.

Kella 10.30ks, kui finaal algas, olid saali saabunud 2 võistkonda (mõlemad erinevatel põhjustel 3-liikmelistena), kohtunik ja Kärdla klubi rohkearvuline toetajaskond. Nagu korvpallis on pealtvaatajad „6. mängija“ ja võrkpallis „7. mängija“ võib ka petangis vist öelda, et pealtvaatajad on „4. mängija“ platsil.

Finaaliks olid mõlemad võistkonnad valmistunud suurepäraselt ja lahinguks oldi valmis kohe esimestest kuulidest alates. Loomulikult oli õhus pinget ja närvilisust ja mingil määral avaldas see mõju ka mängule. 

Seeria esimese mängu võib selgelt jagada kolmeks osaks. Selgelt oli mänguks paremini valmis Saku/HeBo võistkond, kes tänu väga headele löökidele esimestes voorudes sai kiire algedu 4:0. Seejärel hakkas mängu nn. teine osa, kus järgneva 4 vooruga sai Kärdla ette 9:4 - seda eelkõige tänu suurepärasele asetusmängule. Mängu kolmandas osas aga Kärdla mäng lagunes ja viimasest 18 viskest õnnestus vaid 3 ning järgneva kolme vooruga läks 13:9 võit Saku/HeBo võistkonnale. Mäng kestis 1 tund ja 20 minutit. 

Esimese mängu statistika:

Saku/HeBo:
Piret Kopel - 22/11, õnnestumisprotsent 50% 
Angelika Tauk - 22/7, õnnestumisprotsent 32% (sealhulgas löögid 3/2, õnnestumisprotsent 66%) 
Merike Aava - 22/10, õnnestumisprotsent 45% (sealhulgas löögid 10/4, õnnestumisprotsent 40%)

Kärdla:
Katri Aavekukk - 22/12, õnnestumisprotsent 54%
Marju Velga - 22/8, õnnestumisprotsent 36% (sealhulgas löögid 1/0, õnnestumisprotsent 0%)
Külli Kariste - 22/11, õnnestumisprotsent 50% (sealhulgas löögid 13/7, õnnestumisprotsent 53%)

Teiseks mänguks oli Kärdla võistkond alguse närvilisusest üle saanud ja mängis hoopis teistsuguse rütmiga. Kiire algedu Kärdlale 7:0. Heade löökidega võitles Saku/HeBo ennast mängu tagasi 7:4. Järgmised paar vooru näidati mõlemalt poolt ehk kogu finaali parimat mängu – kahe võistkonna peale sooritati kokku 36 viset ja nendest vaid 8 ebaõnnestumist. 1 tunni ja 5 minutiga võit Kärdla võistkonnale 13:7 ja üldseisuks 1-1.

Saku/HeBo:
Piret Kopel - 16/6, õnnestumisprotsent 37% 
Angelika Tauk - 16/7, õnnestumisprotsent 43% (sealhulgas löögid 3/1, õnnestumisprotsent 33%)
Merike Aava - 16/11, õnnestumisprotsent 68% (sealhulgas löögid 10/6, õnnestumisprotsent 60%)

Kärdla:
Katri Aavekukk - 16/11, õnnestumisprotsent 68%
Marju Velga - 16/8, õnnestumisprotsent 50% (sealhulgas löögid 8/5, õnnestumisprotsent 62%)
Külli Kariste 16/10 õnnestumisprotsent 62% (sealhulgas löögid 2/2, õnnestumisprotsent 100%)

Kolmas mäng kujunes nii mõneski mõttes veejagajaks. Mõlemad võistkonnad tajusid, et selle mängu võiduga saab teha väga pika sammu üldvõidu suunas. Mäng kujunes juba tuttava stsenaariumi järgi – Kärdla algedu 9:3, seejärel suurepärane võitlus Saku/HeBo võistkonnalt ja eduseis 12:9, kuid pealtvaatajate marulisel toel ei andnud Kärdla alla ning väga närvilises lõppmängus 13:12 võit Kärdlale ja üldskooriks 2-1. Mäng kestis 2 tundi ja 10 minutit. Kolmas mäng õpetas ka mõlemale võistkonnale mängureegleid, eriti Artikkel 15 peaks nüüd kõigil osalejatel selge olema. Samuti snadi ning kuulide märgistamine tulevikus.

Saku/HeBo:
Piret Kopel - 32/9, õnnestumisprotsent 28% 
Angelika Tauk - 32/9, õnnestumisprotsent 28% (sealhulgas löögid 2/0, õnnestumisprotsent 0%)
Merike Aava - 32/15, õnnestumisprotsent 46% (sealhulgas löögid 14/7, õnnestumisprotsent 50%)

Kärdla:
Katri Aavekukk - 32/19, õnnestumisprotsent 59%
Marju Velga - 32/11, õnnestumisprotsent 34% (sealhulgas löögid 16/4, õnnestumisprotsent 25%)
Külli Kariste - 30/10, õnnestumisprotsent 33% (sealhulgas löögid 15/5, õnnestumisprotsent 33%)

Neljas mäng kujunes juba rohkem vormistamise küsimuseks. Oli näha, et Saku/HeBo võistkond ei uskunud enam, et nad võiksid järelejäänud kolm mängu võita ja see väljendus ka nende tegemistes platsil. 
1 tunni ja 10 minutiga 13:1 Kärdlale ja kohvreid pakkima (sel korral küll tähenduses, et läheb EMile sõiduks, mitte tavatähenduses, et hakkab kojusõit).

Saku/HeBo:
Piret Kopel - 14/3, õnnestumisprotsent 21% 
Angelika Tauk - 14/1, õnnestumisprotsent 7% (sealhulgas löögid 1/0, õnnestumisprotsent 0%)
Merike Aava - 14/4, õnnestumisprotsent 28% (sealhulgas löögid 7/3, õnnestumisprotsent 42%)

Kärdla:
Katri Aavekukk - 14/12, õnnestumisprotsent 85%
Marju Velga - 12/6, õnnestumisprotsent 50% (sealhulgas löögid 6/3, õnnestumisprotsent 50%)
Külli Kariste - 14/4, õnnestumisprotsent 28%

Teenitud ülekaaluka võidu võttis nendel katsevõistlustel Kärdla võistkond, kes kaotas kogu katsevõistlustel 7st mängitud mängust 1 (Saku/HeBo võistkonnal 4 võitu ja 6 kaotust). Kuid nagu ikka, statistika on üks asi, aga tegelik elu teine. Statistikas on numbrid, päriselus aga võitjate ja kaotajate arvamused ning oskus võita ja kaotada - need asjad on tihtipeale teineteisest sama kaugel kui maa ja taevas või mündi kaks poolt, ehk ei kohtu kunagi.

Kui alustasime Ema Teresa sõnadega siis lõpetada võiks Mark Twaini omadega “The more I learn about people, the more I like my dog”.

Nüüd jäävad Eesti petangisõbrad ootama paremaid ja teistsuguseid uudiseid tiitlivõistlustelt kui vaid reisikirjeldus.

BUENA SUERTE Hispaanias!!!

Veiko Proos