Vaatamata kevadiselt ilusale ilmale oli petangi oma laupäevasesse programmi võtnud 14 võistkonda ehk 43 mängijat  (ühes tiimis oli ka varumängija). Osavõtjate hulgas oli 8 naismängijat, 3 U23 mängijat ja kahjuks VAID 1 juunior (nüüd paneme kõik oma pead tööle, et kuidas meelitada juurde noori mängijaid...). Samas oli rõõmustav näha osavõtjate hulgas neid, kes just väga tihti võistlusväljakutel ei esine. Kas tegemist on comeback’iga? Seda näitab ilmselt tulevik.

Vaadates võistkondade koosseise võib järeldada, et suvehooaeg läheneb ning tiitlivõistluste katsevõistlusteks käib valmistumine suure hooga. Osavõtjate nimekirjast võib leida nii U23, naiste, meeste kui ka veteranide tiitlivõistlustele soovijaid. Võistlus andis nii mõnelegi võistkonnale vastuse, et mis on hetkeseis, mis on talvel õigesti tehtud ja mis vajab veel parandamist.  Igatahes oli väga pingeline võistluspäev, kus kaotusest ei pääsenud ükski võistkond.

Kasutati šveitsi süsteemi ajamängudega 1 tund + 1 snadi. Kuna registreerinud oli 14 võistkonda ja meil hallis on vaid 6 väljakut, siis oli igas voorus sunnitud 1 paar ootama seni, kuni mõnel rajal mäng lõppes ja sai alles siis oma mängu alustada. Ajaliselt tähendas see seda, et 4 vooru venis peaaegu 7 tunni pikkuseks. Ilmselt oleks mingi võimalus olnud teha hästi kitsad väljakud (nagu oli kasutusel pühapäeval), kuid triode mängudes oleks see muutnud kogu mängimise/seismise/olemise väga-väga keeruliseks. Muidugi oleks olnud võimalus kasutada ka “vana ja head” puulisüsteemi, mis oleks taganud selle, et kõik puulid oleksid saanud sel päeval korraga alustada ja 3 vooruga (ehk ca 4 tunniga) oleks 8 paremat selge olnud. Samas sellega oleks olnud paljudel tiimidel hästi pikad ooteajad ja vabad voorud, samuti ebavõrdne mängude arv ja suur tõenäosus mängida eelringis 2 korda sama vastasega. Nagu näha, on igal süsteemil omad plussid ja miinused.

Võitjad aga selguvad iga süsteemiga. Laupäevase päeva selgelt kaks parimat võistkonda olid Aimar Poom/Valmar Pantšenko/Urmo Auväärt ja Ivar Viljaste/Toomas Hoole/Matti Vinni. Esimesena mainitud said oma ainsa kaotuse just veteranide käest eelringi viimases voorus, aga revanš õnnestus võtta päeva tähtsaimas mängus ehk finaalis ja tulemuseks suurepärane I koht Eesti Sisemeistrivõistlustel. Kolmanda koha saavutas seekord võistkond koosseisus Veiko Proos/Margus Berkmann/Meelis Münt.

Pühapäeval peetud paarismängu reitinguvõistlusel osales 18 paari ehk 37 mängijat (ühel tiimil ka varumängija).

Kasutati šveitsi süsteemi ajamängudega 1 tund + 1 snadi. Sel korral olid väljakud tehtud kitsaks (~1.75m) ja kõik said hakata korraga mängima. Selline kitsastes tingimustes mängimine oli alguses nii mõnelegi harjumatu, kuid pärast rasket algust harjuti ja väga hull asi polnudki. Samas tõdeti, et trio jaoks oleks see olnud ikkagi liiga kitsas.

Finaalis kohtusid kogu päeva vaid võite tunnistanud Kaido Kopel/Thibaut Mathon ja Veiko Proos/Margus Berkmann. Pärast rabedat algust suutis teisena mainitud paar oma mängutaset pisut tõsta ning neile ka talvehooaja viimase võistluse võit. Kolmanda koha mängis välja paar Harry Lusbo/Aigar Lusbo.

Juba paari nädala möödudes on esimesed Eesti koondislased võistlustules. Nimelt sõidavad Merike Aava, Katri Aavekukk, Andero Kelu ja Kaido Kopel esindama Eestit 02.-05. mail Hispaanias toimuvatele singli, segapaarismängu ja paarismängu Maailmameistrivõistlustele. Ootame ja loodame sealt pisikest eneseületust ja kõrgeid kohti ning häid võite.