Uuel aastal vanamoodi


1.-2. veebruaril peeti juba tuttavaks saanud Algi tänava petangi hallis Eesti sisemeistrivõistlused üksikmängus ja tulistamise harjutuses.

Üksikmängus oli seekord registreerunud rekordilised 14 nais- ja 32 meesmängijat, mis tähendas, et sel korral selgitatakse naiste meister eraldi arvestuses. Juunioreid oli seekord 2 ehk 1 rohkem kui eelmisel aastal. Protsentuaalselt tundub kasv olevat tohutu, aga reaalsus on see, et juunioreid meil ei ole. Juunioritest Martha Aavisto platseerus lõpp-protokollis 12. kohale ja Kevin-Sten Liik jagatud 17. kohale. Siit on, kuhu areneda...

Plusspoole peale võib aga kanda selle, et võrreldes eelmise aasta sama võistlusega oli osalemas tervelt 14 mängijat rohkem.
Esmakordselt kasutati halli võistlusel, seoses piiratud väljakute arvuga, veidi uudsemat ja muudetud lähenemist mängude järjekorrale. Kokkuvõtteks võib vist öelda, et uuendus igati õigustas ennast – meestel õnnestus 8 puuli mängida ära 9 väljakul 3 tunniga. Suurepärane, et mängijad haarasid uuenduse lennult ja ei olnud mingit venitamist ei mängides ega ka oma mängu oodates/otsides.

Vaatamata väga pingelistele ja tasavägistele mängudele jäid üllatused sündimata. Kogenenumad „võtsid oma“ – vahel toore jõuga, vahel taktikaga. Lõpptulemuseks siis lihtsalt see, et eelmise aasta kaks paremat vahetasid omavahel kohad - seekord võit Margus Berkmannile ja teine koht Kaido Kopelile. Kolmanda koha võttis väga kindlat tulistamisvormi näidanud Ülo Piik.

Naiste võistlusel oli kasutusel traditsioonile Šveitsi süsteem, millega selgitati 8 paremat. Lõpp-protokolli vaadates võib vist nentida, et siin oli tegemist nii mõnegi üllatusega. 8 hulgast jäid välja mitmed mängijad, kes võistkondlikel katsevõistlustel on veel konkurentsis pääsemaks Eestit esindama selle aasta tiitlivõistlusel. Aga eks singel ongi veidi teistsugusem mäng võrreldes meeskondliku mänguga, kus rollid on rohkem paigas ja saab toetuda ka kaaslastele, ning taktikal on tunduvalt suurem osa. Lõpptulemustel aga ei olnud naistelgi mingit üllatust - võidu võttis väga tasavägises finaalmängus Katri Aavekukk. Suvist meistrittilit hoidev Maris Rõõm pidi seekord leppima kõige napima kaotusega ja saavutas teise koha. Kadri Arunurm võitis pronksmedali.

Mõlema võistluse 5 paremat said õiguse esindada Eestit Lätis Upesciemcis 28. juunil toimuval Baltic Singel Mastersil, kus osaleb Lätist, Leedust ja Eestist kokku 32 singlimängijat.

Eestist on õigus osaleda:
Naised: Katri Aavekukk, Maris Rõõm, Kadri Arunurm, Merike Lusbo, Marju Velga
Mehed: Margus Berkmann, Kaido Kopel, Ülo Piik, Veiko Proos, Aimar Poom

Nende inimeste loobumisel läheb õigus osaleda protokollis järgnevatele mängijatele.

Pühapäevases tulistamise võistluses oli seekord pinget ja närvikõdi rohkem kui häid tulemusi.

Esimeses ringis saavutas parima tulemuse esimesena visanud Alari Keedus – 29 punkti. Otse veerandfinaali viis veel tulemus 28, 27 punktiga oli aga 3 mängijat, kelle vahel sooritati ümbervisked, et selgitada kaks veerandfinaali pääsejat (võrdluseks aastatagusest võistlusest –  siis oli vaja tulemust 25 punkti, et saada otse veerandfinaali; 2018. aastal 28 ja 2017. aastal lausa 32 punkti, et saada otse veerandfinaali). Harjutamine pidi meistriks tegema nagu klassikud on kunagi öelnud, kuid mingil kummalisel põhjusel see tulistamise harjutuse puhul tulemuste kasvu ei näita. Kas on närvipinge see, mis „sööb“ võistlusolukorras mingid punktid ära või mingid muud objektiivsed ja subjektiivsed põhjused? Ei tea. Ainukese juuniorina oli seekord võistlustules Kevin Sten Liik, kes igati korraliku tulemusega (21 punkti) sai teise ringi.

Teises ringis viskasid uuesti kohtadele 5-12 jäänud viskajad ja kahe ringi tulemuste kokkuliitmisel said neli paremat veerandfinaali. Seekord oli punktisummaks 43, mis oli tarvis visata, et pääseda veerandfinaali. Võrdluseks taas eelmine aasta, kus summaks oli 45 punkti, mis viis edasi järgmisesse etappi. Väike tagasiminek siingi...

Veerandfinaalid kujunesid seekord suuremalt jaolt ühepoolseks. Esimeses veerandfinaalis võttis 8. edasispääsenu Margo Peebo vastu eelringi võitja päeva parima tulemusega (33 punkti), tagades kindla poolfinaali koha. Teises veernadfinaalis võitis „vanaduse kogemus“ „nooruse särtsakuse“ ehk Veiko Proosil õnnestus võita Harry Lusbot. Kolmas veeranfinaal pakkus aga päeva põnevamaid hetki rohkearvulisele pealtvaatajaskonnale. Selle thrilleri autoriks olid eelmise päeva singli poolfinaalis kohtunud Ülo Piik ja Margus Berkmann. Piik näitas taas juba eelpoolmainitud suurepärast tulistamisvormi. Enne kahte viimast harjutust oli Piigi edu Berkmanni ees 8 punkti (22-14). Ülekuuli löömisega õnnestus Berkmannil vähendada vahet 3 punkti võrra, 22-17 peale. Esimene snadi löök ja Berkmann viigistab 22-22. „Kas Piik murdub?“, tekkis rahvahulgas küsimus. Ei veel... seda näitas ta selgelt järgmise viskega, kus täpse löögiga rebis ette 27-22. Oma head võistlejanärvi näitas seejärel Berkmann 8m kauguselt sooritatud löögil. Taas viik 27-27. Viimasel viskel eksisid mõlemad. Ümbervisked – siinkohal müts maha ja sügav kummardus mõlema sportlase poole – sellist taset pole Eestis nähtud. 7m pealt sooritatud viie viskega kogus Piik 17 punkti ja Berkmann 12 punkti maksimaalsest 25st. Selle supersooritusega võttis Ülo Piik poolfinaalikoha. Ka neljandas veerandfinaalis oli võitlus tasevägine kuni snadi löökideni. Sel hetkel pani Toomas Hoole oma paremuse maksma ja võttis viimase poolfinaalikoha tulemusega 28-14.

Poolfinaalid paistsid kujunevat ühepoolseteks, kuid taas sooritas Toomas Hoole kaks super snadi lööki ning tuli juba katastroofiliselt näivast kaotusseisust (16-28) mängu tagasi. Enne viimaseid viskeid seis 28-26 Ülo Piigi kasuks. Siin ilmselt tegid närvid oma töö ja mehed eksisid mõlemad ning finaali koht Ülo Piigile. Teises poolfinaalis võitis Veiko Proos alguses libastunud Margo Peebo tulemusega 22-4.

Pronksi võttis taas super tasavägises mängus Toomas Hoole tulemusega 22-20, kusjuures viimastel visetel oli kõik veel lahtine ja Margo Peebol oli mitu võimalust, mis seekord jäid kasutamata.

Finaal paistis, et kujuneb alguses ühepoolseks, kui Proos juhtis peale kolmandat harjutust 26-15 Ülo Piigi vastu. Kuid viimased 8 möödaviset avasid ukse pärani Piigile, kes küll jõudis lävepakuni, aga sellest üle ei suutnud astuda ja õnnega pooleks viis võidu koju Veiko Proos tulemusega 26-24. Ülo Piigile kolmandat aastat järjest hõbemedal.

Naisi oli tulistamise võistluseks registreerunud 10. Parima eelringi tulemuse viskas Külli Kariste (21 punkti). Otse poolfinaali pääses ka Kertu Palm (19 punkti). Teise ringi pääses 10-punktise sooritusega, mis on selgelt liiga vähe... Teises ringis viskas Kadri Arunurm päeva parima tulemuse 23 punkti, mis andis talle kahe vooru kogusummaks 41 punkti ja kindla pääsu poolfinaali. Viimase poolfinaali koha võttis stabiilselt (17 ja 18 punkti) visanud Angelika Tauk.

Naiste poolfinaalid kujunesid aga mõlemad tõelisteks põnevuslahinguteks. Esimeses poolfinaalis Külli Kariste ja Angelika Taugi vahel vahetus liider mitmel korral. Lõpuks sai ülinapi võiduga (17-15) finaali Külli Kariste. Teine poolfinaal sarnanes mõnevõrra meeste finaalile. Kertu Palm viskas esimese kolme harjutusega 19 punkti ja juhtis selleks hetkeks 19-7 ning ilmselt arvas, et võit peaks olema käes, millele järgnes kaheksa möödalööki (nagu meeste finaalis). Kadri Arunurmel tekkis võimalus, mille ta ka peaaegu ära kasutas - kahe täpse snadi löögiga oli seis 19-17. Visata veel 2 viset ... sel korral aga ei õnnestunud taganttulijal mööda rebida ja finaalikoht Kertu Palmile.

Pronksimängus oli tasavägine heitlus algusest lõpuni. Sarnaselt kogu päeva „joonisele“ kujunes nii, et enne viimased viskeid oli vahe vaid 1 punkt ja iga snadi tabamus oleks vahetanud pronksmedali saajat. Seekord läks pronks napi 22-21 võiduga Kadri Arunurmele.

Finaal, kui vaadata lõpptulemust, kujunes väga ühepoolseks, kuid kuni kolmanda harjutuse lõpuni oli tegemist tasavägise, võrdsete naiste võitlusega ja selleks hetkeks oli seis 9-7 Külli Kariste kasuks. Otsustavatel hetkedel näitas Kertu Palm head võistlejanärvi ja täpsust ning sooritas väga head tagantkuuli ja snadi löögid ning võttis viimase kahe harjutusega 16 punkti (tuletan meelde, et poolfinaalis samade harjutustega tuli 0 punkti... on ikka imelik see mäng küll!!!) ja finaali võidu tulemusega 23-9. Finaali 23 punkti on ka päeva parim naiste tulemus koos Kadri Arunurme teises ringis visatud 23 punktiga.

Nädalavahetuse kokkuvõtteks, kui 2020. aasta esimesed 4 Eesti meistrivõistlust on mängitud, medalitabel:

  KULD HÕBE PRONKS
KÄRDLA 3 1  
TARTU 1    
VIRU   1 1
SAKU   1  
TÕRVA   1  
MAESTRO     2
KÜTI     1

Vive la pétanque!

 

03.02.2020