Kokkuvõtvalt oleks võinud tulemus parem olla ( 33. koht). Oli näha, et arenguruumi on meie jaoks veel piisavalt, aga võistluskogemusena oli see kordumatu ja väärtuslik.

Võistlusväljakud Mountaubani hallis olid väga nõudlikud, nii asetusel kui tulistamisel. Halli ühel pool osas olid kõva ja väga ebaühtlase pinnasega väljakud, kus pehmemad kohad vaheldusid väga veerevate kohtadega ning killustikupuru „õnnemomendid“ mängisid suurt rolli. Teisel pool halli osas olid jämeda killustikuga väljakud, kus väiksemad kinni mängitud kivid, mõned kohad ettearvamatult pehmed, teised kõvemad.

Kvalifikatsioonimängud (5 mängu) toimusid šveitsi süsteemis ja olid ajamängud kestusega 1 tund 15 min +2 snadi vooru. Seejärel jätkasid 16 paremat tiimi põhivõistlusel ja ülejäänud Rahvuste Karikal.
Loosimisel saime vastasteks erineva tugevusega võistkonnad. Üks võistkond olid meist peajagu üle, kuid ülejäänud võrdväärselt mängitavad.
1. mäng Uus-Meremaaga: võrdne tase, mida näitas ka nende koondise treeneri tehtud soorituste statistika. Võit 11:10.
2. mäng USA-ga: täiesti võidetav, võrdsel tasemel tiim. Mängu algul domineerisime punktidega meie, aga mängu teise poole sooritused olid vastastel paremad. Kaotus 7:13.
3. mäng Prantsusmaa A-ga: väga tugev vastane, nii tehniliselt, kui hoiakult. Meeldiv kogemus oli see, et säilitasime enesekindluse ja andsime vastu korraliku "lahingu". Teadmine, et vastas on prantslased, ei võtnud jalgu nõrgaks ega kätt värisema. Kaotus 3:13.
4. mäng Ungariga: oskuste poolest tundus nõrk vastane, kuid ise mängisime kehvalt ja ei suutnud võitu ära võtta. Kaotus 7:13.
5. mäng Venemaaga: oskustelt võrdväärne vastane, väga tasavägine mäng võrdsete realiseerimisvõimalustega. Võit 13:12.

Kokkuvõtvalt – 2 võitu ja 3 kaotust ning selle tulemusega esimese 16. parema hulka ei pääsenud. Edasi jätkasime mängimist Rahvuste Karikal (National Cup).
6. mäng Monacoga: mängitav vastane, kuid sooritused õnnestusid vastasel paremini. Kaotus 6:13.
Sellega Eesti naiskonna jaoks MM lõppes.
Lisaks võistlusele oli meil võimalus treeningu mõttes mängida ja jälgida kõrgemal tehnilisel tasemel ilusat petanki, vaadata tulistamisvõistluse supersooritustega poolfinaali ja finaali, mitmete tiimide/mängijate tohutut psühhilist enesekontrolli, tasakaalu ning võitlejahinge. Samas nägime ka tugevate tiimide nõrku sooritusi - palju eksimusi, võistluspinge ja ootustega mittetoimetulemisi.
MM-i õhkkond oli mõnus ja sõbralik. Oli rõõmsaid kohtumisi nii vanade heade, kui ka uute toredate petangisõpradega üle maailma. Väärtuslike võistluskogemuste pagas täienes ja sellest võib ainult rõõmu tunda.