Alari Keeduse eesmärk on propageerida petanki kui sporti


Olete Eesti petangiliidu juhtimise juures olnud juba pikka aega, alates üle-eelmisest aastast juhite liitu presidendina. Eestis on petank levinud mõnusa kuulimänguna, kuid spordialana on ta küllaltki vähe levinud. Mis on teie eesmärk alaliidu juhtimisel?

Minu eesmärk ongi arendada petanki kui sporti. See algab teadvustamisest, et lisaks mõnusale ajaviitele on tegemist ka väga huvitava spordialaga, ning lõpeb Eesti koondiste saatmisega maailma- ja Euroopa meistrivõistlustele heade tulemuste järele. Sinna vahele jääb soodsa pinnase loomine nii kohalikel kui ka üle-eestilistel võistlustel mõõduvõtmiseks.

Tulite hiljuti Eesti sisemeistriks. Mida loete veel oma paremateks petangialasteks saavutusteks?

Tuleb tunnistada, et see oligi üks paremaid saavutusi. Tulin ka mõni aasta tagasi suvistel Eesti meistrivõistlustel pronksile ning olen Eestis korraldataval rahvusvahelisel turniiril ESTIO kaks aastat järjest kaheksa parema hulka pääsenud. Loodan, et paremad saavutused mängijana on veel ees.

Osalesite 2000. aastal Ida-Virumaal toimunud esimesel petangivõistlusel. Kas oskasite arvata, et petank saab nii südamelähedaseks alaks?

Täpselt ei mäleta, mida siis mõtlesin, aga vaevalt küll. Mäng hakkas mulle meeldima küll esimesest hetkest, kuid seda tõenäoliselt ei osanud
arvata, et sellega nii kaua tegelen.

Esindate Kohtla-Järve klubi, kuid elate ja töötate Tartus. Kui tihe side on säilinud Ida-Virumaaga?

Side Ida-Virumaaga ei ole väga tihe selles mõttes, et käin seal suhteliselt harva, kuid suhtlen idavirulastega enam-vähem iga päev.

Petank tundub distantsilt vaadates tuima ja üksluise mänguna. On see nii?

Ei ole! Eemalt vaadates tundub, jah, et mis seal siis rasket - viskad suure kuuli väikese juurde ja kui saad lähemale kui vastane, siis oledki võidumees. Tegelikult on petank sama palju strateegia- kui kuulimäng: lisaks viskamisele tuleb mõelda, kuidas ja kuhu visata. Peale selle on kasulik jälgida vastast ja püüda ära kasutada tema nõrkasid kohtasid.

Reeglites on ette nähtud, et enne iga viset (kui on teada, kelle kord on visata) on aega mõelda üks minut - suurtel võistlustel võib aga tihti märgata, kuidas seda aega ületatakse, sest võistkond ei suuda otsustada, kuidas olukorda kõige õigem lahendada oleks. Kahjuks saab sellest aga aru alles siis, kui ise selle sees olla, kõrvaltvaatajale on seda küllaltki raske selgeks teha.

Mis eeldused on inimesel petangimängimiseks vajalikud?

Petank on üks väheseid spordialasid, kus füüsilisi eeldusi peale viskekäe töötamise väga polegi. Mängida saavad kõik alates väikestest lastest kuni raukadeni, samuti ratastoolis inimesed. Peamiseks eelduseks on tahe ja võistlustel tuleb pikk võistluspäev vastu pidada. Kõrgemal tasemel mängides tuleb kasuks ka kiire otsustus- ja analüüsivõime.

Ületasite 2009. aasta suvel Eesti Ekspressi uudisekünnise Piraadipartei asutamisega. Olete kindel, et sellises väikeses riigis nagu Eesti on sellistel nišiparteidel poliitmaastikul kohta?

Arvan, et on. Praegu olen küll Piraadipartei tegemistest kõrvale tõmbunud, et pühenduda petangi arendamisele. Andsin teatepulga tegusatele poliitikahuvilistele noortele üle, kes loodetavasti puhuvad asutatud MTÜ-le tuule tiibadesse ja viivad selle varsti erakonnana parlamenti.

Petanque.ee